Tarkus, avatus, suuremeelsus, armastus inimeste, eriti laste vastu, ja tingimusteta patriotism – need olid advokaadist riigimehe Jaan Poska loomujooned, mida meil tasuks tema mälestuse valgel endaski arendada.

1890. aastal hindab Derpti universiteedi dotsent, baltisakslane Carl Bergbohm, ühe tudengi lõputööd. Juhendatav on valinud teemaks õppejõu lemmikratsu, rahvusvahelise õiguse. Täpsemalt riikidevahelised lepingud. Veel täpsemalt rahulepped. Töö kaitsjal on palju kaalul. Cum laude puhul terendaks akadeemiline karjäär ühes väärika palgaga. Komisjon on rahul, tudengi vaev on vilja kandnud. Ainult üks liige, nimelt juhendaja, teeb uurimuse maha. Cum laude haihtub. Suurkooli uks sulgub. Noormees peab mujalt tööd otsima. Jaan Poskast saab advokaat Revelis, mida matsid hüüavad Tallinnaks. Vene aktsendiga isamaalane Jaan Poska (1864—1920) emakeel oli vene keel, ristiisaks venelane ja pärisisaks õigeusu preester. Puhast eesti verd ema Anna oli vara orvuks jäänud ja halastusest Ilmjärve õigeusu preestri majja kasulapseks võetud. Vene keel ja vene meel olid Poskal selged nagu vesi. Ajalugu näitab, et see polnud puudus, vaid õnnistus. Jaan on 16, kui tema isa sureb. Pere on ennegi vaene olnud. Nüüd ulatub kehvus juba selleni, et lapsed käivad kordamööda koolis – mitme peale on vaid üks palitu. Ent Jaani vanem vend Mihkel on Tartu Ülikooli lõpetamas. Pere kolib Tartu. Nad hoiavad ja toetavad üksteist. Haridus on nende tähtsaim vara ja siht. Mihkel nimetatakse rahvakoolide inspektoriks ja teeb tsiviilkarjääri. Gavriilist saab advokaat. Nikolai ja Paul pühitsetakse õigeusu preestriteks. Elu lõpuni räägivad nad kerge vene aktsendiga. See ei takista neid olemast eesti isamaalased. Vandeadvokaat Poskal on Tallinnas kontor. Mingil ajal tuleb sinna advokaadi abiks Konstantin Päts. Tallinn on põline saksa linn. Seitsesada aastat on saksad seda valitsenud. Linnavolikokku kandideerimise eeldus on isiklik kinnisvara. Vaesel teenijarahval seda ei ole. Eesti keskklassi võib näppudel lugeda. Poskale ja Pätsile lisaks on seal ka Piiteris õppinud insener Voldemar Lender. Tallinn vajab töökäsi. Nende omanikke on tarvis majutada. Lender ja tema sõber Uuesson projekteerivad odavaid puitmaju. Eestlased võtavad võlgu ja ehitavad järjest uusi tänavatäisi Lenderi maju. Nüüd võivad nad valida ja valituiks saada. Päts õpetab ajalehes Teataja, kuidas. Aga Poska läheb venelaste juurde ja kutsub neid looma koalitsiooni, kukutamaks sakslasi troonilt. 1904. aasta valimised võidab eesti-vene blokk. Poskast tahetakse teha linnapea. Ta keeldub, sest järjest kasvav pere tahab toita. Meeriks saab venelane Hüatsintov, tema järel Lender. Poska jääb volikokku ja võitleb eestlaste õiguste ning hariduse eest. 1905. aasta ärevad ajad viivad ta korraks Toompea vanglassegi, kuid peagi on ta vaba ja jätkab eesti tee sillutamist. Isiklikud suhted kõigi oma aja kuberneridega lubavad saada allkirju ka poliitiliselt päris kahtlastele paberitele. Tarkus, avatus, suuremeelsus, armastus inimeste, eriti laste vastu, ja tingimusteta patriotism – need olid advokaadist riigimehe Jaan Poska loomujooned, mida meil tasuks tema mälestuse valgel endaski arendada. web hosting services top

Jaan Poska, linnapeast rahutooja

Loone Ots

Tarkus, avatus, suuremeelsus, armastus inimeste, eriti laste vastu, ja tingimusteta patriotism – need olid advokaadist riigimehe Jaan Poska loomujooned, mida meil tasuks tema mälestuse valgel endaski arendada.

Jaan Poska, linnapeast rahutooja

1890. aastal hindab Derpti universiteedi dotsent, baltisakslane Carl Bergbohm, ühe tudengi lõputööd. Juhendatav on valinud teemaks õppejõu lemmikratsu, rahvusvahelise õiguse. Täpsemalt riikidevahelised lepingud. Veel täpsemalt rahulepped. Töö kaitsjal on palju kaalul. Cum laude puhul terendaks akadeemiline karjäär ühes väärika palgaga.

Komisjon on rahul, tudengi vaev on vilja kandnud. Ainult üks liige, nimelt juhendaja, teeb uurimuse maha. Cum laude haihtub. Suurkooli uks sulgub. Noormees peab mujalt tööd otsima. Jaan Poskast saab advokaat Revelis, mida matsid hüüavad Tallinnaks.

Vene aktsendiga isamaalane

Jaan Poska (1864—1920) emakeel oli vene keel, ristiisaks venelane ja pärisisaks õigeusu preester. Puhast eesti verd ema Anna oli vara orvuks jäänud ja halastusest Ilmjärve õigeusu preestri majja kasulapseks võetud. Vene keel ja vene meel olid Poskal selged nagu vesi. Ajalugu näitab, et see polnud puudus, vaid õnnistus.

Jaan on 16, kui tema isa sureb. Pere on ennegi vaene olnud. Nüüd ulatub kehvus juba selleni, et lapsed käivad kordamööda koolis – mitme peale on vaid üks palitu. Ent Jaani vanem vend Mihkel on Tartu Ülikooli lõpetamas. Pere kolib Tartu. Nad hoiavad ja toetavad üksteist. Haridus on nende tähtsaim vara ja siht. Mihkel nimetatakse rahvakoolide inspektoriks ja teeb tsiviilkarjääri. Gavriilist saab advokaat. Nikolai ja Paul pühitsetakse õigeusu preestriteks. Elu lõpuni räägivad nad kerge vene aktsendiga. See ei takista neid olemast eesti isamaalased.

Vandeadvokaat Poskal on Tallinnas kontor. Mingil ajal tuleb sinna advokaadi abiks Konstantin Päts. Tallinn on põline saksa linn. Seitsesada aastat on saksad seda valitsenud. Linnavolikokku kandideerimise eeldus on isiklik kinnisvara. Vaesel teenijarahval seda ei ole. Eesti keskklassi võib näppudel lugeda. Poskale ja Pätsile lisaks on seal ka Piiteris õppinud insener Voldemar Lender.

Tallinn vajab töökäsi. Nende omanikke on tarvis majutada. Lender ja tema sõber Uuesson projekteerivad odavaid puitmaju. Eestlased võtavad võlgu ja ehitavad järjest uusi tänavatäisi Lenderi maju. Nüüd võivad nad valida ja valituiks saada. Päts õpetab ajalehes Teataja, kuidas. Aga Poska läheb venelaste juurde ja kutsub neid looma koalitsiooni, kukutamaks sakslasi troonilt. 1904. aasta valimised võidab eesti-vene blokk. Poskast tahetakse teha linnapea. Ta keeldub, sest järjest kasvav pere tahab toita. Meeriks saab venelane Hüatsintov, tema järel Lender. Poska jääb volikokku ja võitleb eestlaste õiguste ning hariduse eest. 1905. aasta ärevad ajad viivad ta korraks Toompea vanglassegi, kuid peagi on ta vaba ja jätkab eesti tee sillutamist. Isiklikud suhted kõigi oma aja kuberneridega lubavad saada allkirju ka poliitiliselt päris kahtlastele paberitele.

Tarkus, avatus, suuremeelsus, armastus inimeste, eriti laste vastu, ja tingimusteta patriotism – need olid advokaadist riigimehe Jaan Poska loomujooned, mida meil tasuks tema mälestuse valgel endaski arendada.
Jaan Poska, linnapeast rahutooja
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Jaan Poska, linnapeast rahutooja
SUURKUJU

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri