Kahed jõulud

Triinu Lukas

Hollandi progressiivset linnakultuuri ja vabadusi austavas, multikultuurses ühiskonnas tekitab jõulupüha Sinterklaas igal aastal suuri vastuolusid, mille keskmes on Musta Peetri traditsioon.

Kahed jõulud

Mustad Peetrid – väikesed mustaks võõbatud nägudega jõuluvana abilised – ilmusid oma praegusel kujul Hollandi jõulutraditsiooni 19. sajandi alguses, sügaval orjandusajal. Kui Holland 19. sajandi teisel poolel orjapidamise lõpetas, jäi Musta Peetri traditsioon alles. Nüüd tekitab see vastuolusid just mehikeste ajaloolise kuvandi tõttu. Üks vanimaid Mustade Peetrite tekkelugusid kirjeldab neid keskaegseile allikaile toetudes hea Püha Nikolausi poolt kodustatud kuratliku persona non grata’na. Kui jõulude tähistamise osas võidakse olla eri meelt, siis jõulud on hollandlastele väga oluline püha. Kuidas neid aga tähistatakse?

Mustad Peetrid toovad kingitusi

Juba septembrist alates ilmub poodidesse järjest rohkem jõuluteemalist kaupa. Pole ime, et see toimub veel varem kui Eestis – nimelt tähistatakse seal jõule lausa kaks korda. Esimene, Hollandi traditsiooniline Sinterklaas, on juba 5. detsembril. Selleks puhuks tuleb esimesel laupäeval pärast 11. novembrit jõuluvana paadiga Hispaaniast, kaasas hobu Amerigo, paks heade-halbade laste raamat ja abiliseks mustaks võõbatud nägude, krussis juuste ja keskaegsete riietega Mustad Peetrid (hollandi keeles Zwarte Pieten). “Väikeste lastega peredes lasubki rõhk peamiselt Sinterklaas’i tähistamisel,” ütleb noor hollandlanna Iris Segers, kelle pere siiani mõlemat püha peab. “Kuni lapsed Sinterklaas’i usuvad, toovad Mustad Peetrid neile öösiti korstna kaudu kingitusi, mille lapsed siis maja pealt üles otsivad. Laste kasvades muutub ka traditsioon, hakatakse tegema üllatusi, mida kutsutakse prantsuspäraselt – surprise’iks”. Üllatuste rahalises väärtuses lepitakse tavaliselt enne kokku.