Õpetaja ja levitaja Jane Kruus selgitab, et laulujooga on bhakti jooga ehk ülistava jooga põhiline praktika. See pärineb küll Indiast, aga kooslaulmist nagu meie regilaulus leiab pea igast pärimuskultuurist. Koos lauldes muudetakse meeleseisundit, kogutakse energiat, maandatakse stressi ja minnakse suuremal või vähemal määral meditatsioonilisse transiseisundisse. Ideaalis viib see kirgastumiseni või vähemalt eluterve eluviisini. India laulujoogas peetakse laulmise kvaliteediks rõõmu, ekstaasi, energia voolamist, armastusetunnet, kõik-on-üks tunnet ja mõttevaikust ehk meditatsiooni. Indias on arusaam, et laulujooga on kõikidest joogaliikidest kõige tõhusam, selle mõju saab igaüks tunda juba esimesel kooslaulmisel ja tihti ilma igasuguse pingutuseta. Terminitest on oluline mõista, et bhajaniks nimetatakse ülistavat laulu ja kirtaniks ühislaulmise ringi. Korrektselt öeldes: kirtani õhtutel lauldakse bhajaneid, mis viib osalejad ülevasse meeleseisundisse. Laulmist juhivad lauluvedajad Laulujoogaga aluseks on teadmine, et millele me tähelepanu suuname, see meie teadvuses ka suureneb. Lugedes negatiivseid uudiseid, muutume tahes-tahtmata pessimistlikumaks ja oleme rohkem hirmul. Kiites aina positiivset ja rääkides unistustest, muutub meie maailm ilusamaks. Seepärast on laulude teemad alati positiivsed. India laulujooga lõplik eesmärk on teadvustada oma jumalikku olemust ja ärgata oma tõelisele minale. | ||
Indias arvatakse, et laulujooga on kõikidest joogaliikidest kõige tõhusam, sest selle mõju saab igaüks tunda juba esimesel kooslaulmisel, tihti igasuguse pingutuseta. Hõlpsasti saavutatakse sisemine tasakaal ja eluenergia. |