Igatsusest eesti kultuuri järele hakkas KRISTIINA JESSEN (44) korraldama Saksamaal filmifestivale ja kirjandusõhtuid, et sellest saaksid osa nii teised eestlased kui ka sakslased.

Kristiina Jessen on Saksamaal elatud ligi 20 aasta jooksul viis korda elukohta vahetanud. “Mu eelis on see, et ma ei ole siit pärit – võin igale poole kolida, aga loomulikult jääb sellest jälg – head sõbrad ei tule kaasa ja seetõttu on kolimine iga kord väga valus kogemus. Tunnen, et olen seetõttu pidanud läbi lööma paljudes olukordades, mis on teinud mind palju enesekindlamaks ja sisemiselt tugevamaks.” 1991. aasta augustiputši ajal oli seltskond Tartu Ülikooli naisfilolooge Saksamaal üliõpilasvahetuses. Kodumaal toimuvast kuuldes kartsid paljud, et kui olukord ei parane, tulebki ehk võõrale maale jääda. Kristiinagi mõlgutas selliseid mõtteid. Eestisse naastes selgus, et Saksamaast ta päriselt lahti ei saanud. Ta oli üliõpilasvahetuse ajal tutvunud Larsiga. “Kirjutasime aastaid ja mingil hetkel kujunes kirjavahetus suhteks.” Lars ja Kristiina sõitsid esialgu edasi-tagasi, elades mõnda aega oma suhte algupoole Tartus. Mees tutvus Eesti kõige lihtsamate eluoludega: puumaja, ahiküttega korter, kuivpeldik koridoris ja pesuvõimalus ülikooli ühiselamu keldris olevates avalikes duširuumides. Samuti nägi ta Eestis karme talveolusid, miinuskraadide ajal külmusid näiteks veetorud korteris kinni. 1996. aastal paar abiellus ja kolis enne esimese poja sündi Saksamaale.   Pere ongi kodu Kristiinal ja Larsil on kolm poega: Niklas (18), Leander (17) ja Rasmus (14). Esimestel aastatel Saksamaal elades ei olnudki naisel aega muuks, kui lastega tegelemiseks. “Saksamaal ei ole laps terve päeva lasteaias, pead talle juba 12 paiku järele minema. Seega ei olegi võimalik tööl käia, juhul kui lapsehoidjat ei palka.” Kristiina proovis küll aeg-ajalt väikseid tööotsi võtta, aga tema sõnul on Saksa maksusüsteem selline, et kui töötad väikese palga eest ja osalise ajaga, siis pead põhimõtteliselt peale maksma. Kui lapsed pisut vanemaks said, siis tuli poisse pidevalt kooli, trenni ja mujale sõidutada. Kristiina on mõelnud, et kuna tal on sõidukogemust nii palju, et kui peaks vajadus tekkima, võib ta vabalt taksojuhiks hakata. Igatsusest eesti kultuuri järele hakkas KRISTIINA JESSEN (44) korraldama Saksamaal filmifestivale ja kirjandusõhtuid, et sellest saaksid osa nii teised eestlased kui ka sakslased. web hosting services top

Vajadus vahendada

Greta Roosaar

Igatsusest eesti kultuuri järele hakkas KRISTIINA JESSEN (44) korraldama Saksamaal filmifestivale ja kirjandusõhtuid, et sellest saaksid osa nii teised eestlased kui ka sakslased.

Vajadus vahendada

Kristiina Jessen on Saksamaal elatud ligi 20 aasta jooksul viis korda elukohta vahetanud. “Mu eelis on see, et ma ei ole siit pärit – võin igale poole kolida, aga loomulikult jääb sellest jälg – head sõbrad ei tule kaasa ja seetõttu on kolimine iga kord väga valus kogemus. Tunnen, et olen seetõttu pidanud läbi lööma paljudes olukordades, mis on teinud mind palju enesekindlamaks ja sisemiselt tugevamaks.”

1991. aasta augustiputši ajal oli seltskond Tartu Ülikooli naisfilolooge Saksamaal üliõpilasvahetuses. Kodumaal toimuvast kuuldes kartsid paljud, et kui olukord ei parane, tulebki ehk võõrale maale jääda. Kristiinagi mõlgutas selliseid mõtteid. Eestisse naastes selgus, et Saksamaast ta päriselt lahti ei saanud. Ta oli üliõpilasvahetuse ajal tutvunud Larsiga. “Kirjutasime aastaid ja mingil hetkel kujunes kirjavahetus suhteks.”

Lars ja Kristiina sõitsid esialgu edasi-tagasi, elades mõnda aega oma suhte algupoole Tartus. Mees tutvus Eesti kõige lihtsamate eluoludega: puumaja, ahiküttega korter, kuivpeldik koridoris ja pesuvõimalus ülikooli ühiselamu keldris olevates avalikes duširuumides. Samuti nägi ta Eestis karme talveolusid, miinuskraadide ajal külmusid näiteks veetorud korteris kinni. 1996. aastal paar abiellus ja kolis enne esimese poja sündi Saksamaale.

 

Pere ongi kodu

Kristiinal ja Larsil on kolm poega: Niklas (18), Leander (17) ja Rasmus (14). Esimestel aastatel Saksamaal elades ei olnudki naisel aega muuks, kui lastega tegelemiseks. “Saksamaal ei ole laps terve päeva lasteaias, pead talle juba 12 paiku järele minema. Seega ei olegi võimalik tööl käia, juhul kui lapsehoidjat ei palka.” Kristiina proovis küll aeg-ajalt väikseid tööotsi võtta, aga tema sõnul on Saksa maksusüsteem selline, et kui töötad väikese palga eest ja osalise ajaga, siis pead põhimõtteliselt peale maksma. Kui lapsed pisut vanemaks said, siis tuli poisse pidevalt kooli, trenni ja mujale sõidutada. Kristiina on mõelnud, et kuna tal on sõidukogemust nii palju, et kui peaks vajadus tekkima, võib ta vabalt taksojuhiks hakata.

Igatsusest eesti kultuuri järele hakkas KRISTIINA JESSEN (44) korraldama Saksamaal filmifestivale ja kirjandusõhtuid, et sellest saaksid osa nii teised eestlased kui ka sakslased.
Vajadus vahendada
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Vajadus vahendada
VÄLISMAAL

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn