Luuletaja Henrik Visnapuu (1890‒1951) on kirjutanud vaatemängulisi laste- ja isamaanäidendeid, mis on nüüdseks unarusse vajunud.

Oktoober 1932. Nii Estonia kui ka Vanemuine toovad lavale soome-eesti ärinaise ja kirjaniku Hella Wuolijoki draama “Koidula”. Autor sõidab Eestisse triumfi nautima. Näidend pälvib ohtralt tähelepanu ja äratab poleemikat. Koidula ja tema abikaasa üle peetakse kirjanduslikke kohtuid, nende looja hiilgab seltskondlikel vastuvõttudel ja austamisõhtutel. Lõpuks sünnib draamast komöödia. Henrik Visnapuu teeb Wuolijokist peaosalise poliitilises lustimängus “Madam Sohk ja Pojad”. Kriitika väitel on see “esimene asi Visnapuult, milles selgesti ilmneb ta draamakirjaniku temperament”. Ometi on Visnapuu kui viljakas näitekirjanik tänapäevaks unustatud.   Külajandist massimänguni “Madam Sohk …” on poeedi kolmas draamateos. 1931. aastal esietendunud “Meie küla poisid” on leidnud heatahtlikku vastuvõttu. Autor on taaselustanud kodukoha vanad mardikombed, värvika loo tüübid põhinevad mardimaskidel. Eessõna järgi on ta soovinud “anda pilti läinud sajandi lõpu külaromantikast, mis nüüd on vajunud unarusse”. Noore Riho Pätsi toreda muusikaga varustatud näidend pälvib publiku poolehoiu ning jääb ka harrastusteatrite püsirepertuaari. Aastal 1966 julgeb küsitava mainega pagulasautori loomingut Vanemuises taas tutvustada Kaarel Ird. 1933 lavastub Tallinnas Visnapuu esimene ajalooline vabaõhunäidend “Otepää all” – vägev eepiline vabaõhuteos Henriku Liivmaa kroonika ainetel. ®anrilt võiks see olla ajalooline ideedraama, ajakirjanduses käibib termin mass(i)mäng. Soojal veebruarikuul (põhjendamaks võidupüha aegset haljast maapinda) 1217 ootab eestlaste malev Otepää rüütlite kindlust piirates juhti Lembitut. Muinassangarite vaprus on vankuma löönud, seda enam, et vägi on väga kirju. Pealike hulgas on näiteks rootsi segaverd Olav Saaremaalt, aga Pihkva vürst Vladimir, kes on toonud kaasa 20 000 relvavenda, ent on patriootliku autori tahtel ometi virk ka väiksemate eestlaste ees mitu korda maani kummardama ja iga tšuudi pealikku kuningaks kutsuma. Lehola naaberkihelkonna Sakala vanem Ülerm veenab mehi hoopis risti vastu võtma ja kodumaale lõpuks rahu kindlustama. Tema hääl leiab kuuljaid kõrvu, Lembitu-meelsed süüdistavad teistimõtlejat reetmises. Lõpuks Lembitu saabub, kuid keeldub vaherahu tõttu ristiväe vastu mõõka tõstmast. Polegi tähtis, et vaenlased hoiavad pantvangis Lehola väikest pärijat. Loeb ainult vastutus kodumaa kui terviku saatuse eest. See sunnibki meest vaherahu murdma. Lembitu eirab Ülermi ettepanekut võim maha panna. Selmel ohverdab ta lihase poja, sest kui kristlaste jumal on sama teinud, pole tema kehvem mees. Lapse elu eest paluvale abikaasale teatab ta: “Mu niuded võivad saata sulle, naine, veel kümme poega.” Rüütlid loovutavad kantsi. Lembit õigustab oma (Visnapuu pandud) hüüdnime Võidumees. Ometi ilmub näidendi lõppu salapärane rauk, kes kinnitab, et tõelist vabadust tuleb veel kaheksa sajandit oodata. Tema jutu kinnituseks tormavad lavale kaitseliidu massid, kes peavad piltlikult maha Vabadussõja tapluse Võnnu juures, saatjaks Raimund Kulli “Krivasoo lahingu” muusika. Luuletaja Henrik Visnapuu (1890‒1951) on kirjutanud vaatemängulisi laste- ja isamaanäidendeid, mis on nüüdseks unarusse vajunud. web hosting services top

Rahvuslikud massimängud

Loone Ots

Luuletaja Henrik Visnapuu (1890‒1951) on kirjutanud vaatemängulisi laste- ja isamaanäidendeid, mis on nüüdseks unarusse vajunud.

Rahvuslikud massimängud

Oktoober 1932. Nii Estonia kui ka Vanemuine toovad lavale soome-eesti ärinaise ja kirjaniku Hella Wuolijoki draama “Koidula”. Autor sõidab Eestisse triumfi nautima. Näidend pälvib ohtralt tähelepanu ja äratab poleemikat. Koidula ja tema abikaasa üle peetakse kirjanduslikke kohtuid, nende looja hiilgab seltskondlikel vastuvõttudel ja austamisõhtutel. Lõpuks sünnib draamast komöödia. Henrik Visnapuu teeb Wuolijokist peaosalise poliitilises lustimängus “Madam Sohk ja Pojad”. Kriitika väitel on see “esimene asi Visnapuult, milles selgesti ilmneb ta draamakirjaniku temperament”. Ometi on Visnapuu kui viljakas näitekirjanik tänapäevaks unustatud.

 

Külajandist massimänguni

“Madam Sohk …” on poeedi kolmas draamateos. 1931. aastal esietendunud “Meie küla poisid” on leidnud heatahtlikku vastuvõttu. Autor on taaselustanud kodukoha vanad mardikombed, värvika loo tüübid põhinevad mardimaskidel. Eessõna järgi on ta soovinud “anda pilti läinud sajandi lõpu külaromantikast, mis nüüd on vajunud unarusse”. Noore Riho Pätsi toreda muusikaga varustatud näidend pälvib publiku poolehoiu ning jääb ka harrastusteatrite püsirepertuaari. Aastal 1966 julgeb küsitava mainega pagulasautori loomingut Vanemuises taas tutvustada Kaarel Ird.

1933 lavastub Tallinnas Visnapuu esimene ajalooline vabaõhunäidend “Otepää all” – vägev eepiline vabaõhuteos Henriku Liivmaa kroonika ainetel. ®anrilt võiks see olla ajalooline ideedraama, ajakirjanduses käibib termin mass(i)mäng. Soojal veebruarikuul (põhjendamaks võidupüha aegset haljast maapinda) 1217 ootab eestlaste malev Otepää rüütlite kindlust piirates juhti Lembitut. Muinassangarite vaprus on vankuma löönud, seda enam, et vägi on väga kirju. Pealike hulgas on näiteks rootsi segaverd Olav Saaremaalt, aga Pihkva vürst Vladimir, kes on toonud kaasa 20 000 relvavenda, ent on patriootliku autori tahtel ometi virk ka väiksemate eestlaste ees mitu korda maani kummardama ja iga tšuudi pealikku kuningaks kutsuma.

Lehola naaberkihelkonna Sakala vanem Ülerm veenab mehi hoopis risti vastu võtma ja kodumaale lõpuks rahu kindlustama. Tema hääl leiab kuuljaid kõrvu, Lembitu-meelsed süüdistavad teistimõtlejat reetmises. Lõpuks Lembitu saabub, kuid keeldub vaherahu tõttu ristiväe vastu mõõka tõstmast. Polegi tähtis, et vaenlased hoiavad pantvangis Lehola väikest pärijat. Loeb ainult vastutus kodumaa kui terviku saatuse eest. See sunnibki meest vaherahu murdma. Lembitu eirab Ülermi ettepanekut võim maha panna. Selmel ohverdab ta lihase poja, sest kui kristlaste jumal on sama teinud, pole tema kehvem mees. Lapse elu eest paluvale abikaasale teatab ta: “Mu niuded võivad saata sulle, naine, veel kümme poega.” Rüütlid loovutavad kantsi. Lembit õigustab oma (Visnapuu pandud) hüüdnime Võidumees. Ometi ilmub näidendi lõppu salapärane rauk, kes kinnitab, et tõelist vabadust tuleb veel kaheksa sajandit oodata. Tema jutu kinnituseks tormavad lavale kaitseliidu massid, kes peavad piltlikult maha Vabadussõja tapluse Võnnu juures, saatjaks Raimund Kulli “Krivasoo lahingu” muusika.

Luuletaja Henrik Visnapuu (1890‒1951) on kirjutanud vaatemängulisi laste- ja isamaanäidendeid, mis on nüüdseks unarusse vajunud.
Rahvuslikud massimängud
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Rahvuslikud massimängud
KIRJANDUSTUBA

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri