“Olen õnnelik, et pole pidanud mingit muud ametit pidama ega mängima muusikat, mis mulle ei meeldi,” rõõmustab pillimees Tõnu Timm (51) ehk Tõun, nagu sõbrad teda kutsuvad.

Ta on osalenud pea veerand sajandit ansamblis Jäääär ja teinud mituteist aastat muusikasaateid raadios, ent aina enam keskendunud siinmail haruldaste stiilkitarride õppimisele. Ise ütleb Tõnu hellalt, et tal on vedanud naabrite, eriti aga elukaaslasega. “See, et Einike minusuguse koos kõigi veidrustega on ära kannatanud, on temast hästi kena,” sest Tõnu on elutuppa sisse seadnud stuudio, kus ta nii harjutab kui ka salvestab. Valminud on juba mitu plaati, näiteks koostöös Jaanus Nõgistoga “Eesti kuningriik” ja “Tulevikupärimused”, ilmumas on ka tema enda sooloplaat. Veel vähem segavat Tõnu aga tema 13- ja 16aastased pojad Robin ja Kaspar, kelle muusikahuvi on esialgu leigevõitu.   Milline oli sinu poisiaeg? Ilus on mõelda, et lapsepõlvekodu on minuga siiani kaasas ‒ olen pärit Võrtsjärve äärest, teadlaste külast limnoloogiajaamast. See oli üks teistmoodi koht – polnud linnakära, aga ka mitte sõnnikuhaisu, vaid ilus männimets, Võrtsjärv ja teadlased – minu vanemad ja teised hüdrobioloogid, kelle juttu kuulates mullegi ehk üht-teist kõrva taha jäi. Sellest, et olime teistmoodi, saime Rannu 8-klassilises koolis õppides ise ka aru: meie hinded olid pisut paremad kui põllumeeste lastel, aga meie kui veidrike üle ka pisut naerdi. Kuna koolidirektor soovis, et Rannu koolist pääseks teatud arv õpilasi eliitkooli, siis utsitas ta mind minema Nõo keskkooli, kuigi mul ei olnud mitte mingisugust reaalainete huvi. Läbi ime sain sisse, aga füüsika ja matemaatika olid mu kõige nõrgemad ained. Koolieelikuna olin vist üsna poputatud poiss. Põnevad olid suved, mil vanematega koos ekspeditsioonil käisime ‒ sõitsime teadlaste bussi tagaotsas, kus olid madratsid ja toidukotid. Saaremaale minnes peideti meid nende alla ära, et piirivalve meid üles ei leiaks. Teadsime põhjaloomastiku nimesid ladina keeles ja olime selle üle kangesti uhked. “Olen õnnelik, et pole pidanud mingit muud ametit pidama ega mängima muusikat, mis mulle ei meeldi,” rõõmustab pillimees Tõnu Timm (51) ehk Tõun, nagu sõbrad teda kutsuvad. web hosting services top

Õnn ja harv juhus

Tiina Lang

“Olen õnnelik, et pole pidanud mingit muud ametit pidama ega mängima muusikat, mis mulle ei meeldi,” rõõmustab pillimees Tõnu Timm (51) ehk Tõun, nagu sõbrad teda kutsuvad.

Õnn ja harv juhus

Ta on osalenud pea veerand sajandit ansamblis Jäääär ja teinud mituteist aastat muusikasaateid raadios, ent aina enam keskendunud siinmail haruldaste stiilkitarride õppimisele. Ise ütleb Tõnu hellalt, et tal on vedanud naabrite, eriti aga elukaaslasega. “See, et Einike minusuguse koos kõigi veidrustega on ära kannatanud, on temast hästi kena,” sest Tõnu on elutuppa sisse seadnud stuudio, kus ta nii harjutab kui ka salvestab. Valminud on juba mitu plaati, näiteks koostöös Jaanus Nõgistoga “Eesti kuningriik” ja “Tulevikupärimused”, ilmumas on ka tema enda sooloplaat. Veel vähem segavat Tõnu aga tema 13- ja 16aastased pojad Robin ja Kaspar, kelle muusikahuvi on esialgu leigevõitu.

 

Milline oli sinu poisiaeg?

Ilus on mõelda, et lapsepõlvekodu on minuga siiani kaasas ‒ olen pärit Võrtsjärve äärest, teadlaste külast limnoloogiajaamast. See oli üks teistmoodi koht – polnud linnakära, aga ka mitte sõnnikuhaisu, vaid ilus männimets, Võrtsjärv ja teadlased – minu vanemad ja teised hüdrobioloogid, kelle juttu kuulates mullegi ehk üht-teist kõrva taha jäi. Sellest, et olime teistmoodi, saime Rannu 8-klassilises koolis õppides ise ka aru: meie hinded olid pisut paremad kui põllumeeste lastel, aga meie kui veidrike üle ka pisut naerdi. Kuna koolidirektor soovis, et Rannu koolist pääseks teatud arv õpilasi eliitkooli, siis utsitas ta mind minema Nõo keskkooli, kuigi mul ei olnud mitte mingisugust reaalainete huvi. Läbi ime sain sisse, aga füüsika ja matemaatika olid mu kõige nõrgemad ained. Koolieelikuna olin vist üsna poputatud poiss. Põnevad olid suved, mil vanematega koos ekspeditsioonil käisime ‒ sõitsime teadlaste bussi tagaotsas, kus olid madratsid ja toidukotid. Saaremaale minnes peideti meid nende alla ära, et piirivalve meid üles ei leiaks. Teadsime põhjaloomastiku nimesid ladina keeles ja olime selle üle kangesti uhked.

“Olen õnnelik, et pole pidanud mingit muud ametit pidama ega mängima muusikat, mis mulle ei meeldi,” rõõmustab pillimees Tõnu Timm (51) ehk Tõun, nagu sõbrad teda kutsuvad.
Õnn ja harv juhus
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Õnn ja harv juhus
NÜÜD TEISITI

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri