Suure Louis ̓ sajand oli Prantsusmaal suur ka kirjanduse poolest. Kuningas Louis IV soosis andekamaid ja premeeris neid. Õukonnas arutleti elavalt iga uudisteose üle.

Kõrgseltskond oli pädev ja nõudlik, kirjandussalongid moes ja võistlesid omavahel. Kuulsaid kirjanikke löödi üksteiselt üle. Liig julge värss võis autori ka Bastille ̓sse saata. Seda suurem oli huvi piire kombata. Nagu Jean-Baptiste Poquelin ehk Molière seda oma vaimulike silmakirjalikkust pilkava „Tartuffe ̓iga“ tegigi. Meie aeg tunneb lisaks Molière ̓ile võimsaid näitekirjanikke Pierre Corneille ̓d ja Jean Racine ̓i. Sama keskkond sünnitas Jean La Fontaine ̓i valmid. Ent meeste kõrval sahisesid võrdse õigusega naistegi suled. Prantslaste jaoks on Suur Sajand ka daamide looming – nii poliitika kui kirjanduse vallas. Esimene sinisukk Rambouillet ̓ markiisi külalislahket kodu külastasid teiste kirjanike hulgas vend ja õde Scudéryd. Nii Georges (1601—1667) kui Madeleine (1613—1701) olid tuntud kirjanikud. Õde oli oma aja haritumaid naisi. Lisaks aadlidaami tavaoskustele oli ta iseseisvalt õppinud põllumajandust, meditsiini ja muud. Ta rääkis nii itaalia kui hispaania keelt, luges kreeka ja ladina omi ning tundis peensusteni antiikmütoloogiat. Osa kriitikuid arvab, et just Madeleine de Scudéry iseloomustamiseks loodi sõna sinisukk. Kui ta Rambouillet ̓salongist taandus ja iseenda ringi rajas, pahandas see paljusid. Tema ja temasuguste pilkamiseks kirjutas Molière farsid „Naeruväärsed eputised“ ning „Õpetatud naised“. Dramaturg võis olla lihtsalt kade: preili de Scudéry avaldas järjest uusi pakse romaane, mida lugejad himuga neelasid. Tegelased olid äratuntavalt Prantsuse õukonnast pärit ja vaid viisakusest varjatud kuulsate kreeklaste, roomlaste, pärslaste ja teiste eksootiliste nimedega. Kapadookia valitseja kõneles autori tahtel prantsuse pretsiooside kõrgkeelt ja suhtlusmustrid kandsid Päikesekuninga ajastu pitserit. Suure Louis ̓ sajand oli Prantsusmaal suur ka kirjanduse poolest. Kuningas Louis IV soosis andekamaid ja premeeris neid. Õukonnas arutleti elavalt iga uudisteose üle. web hosting services top

Päikesekuninga kirjaneitsid

Loone Ots

Suure Louis ̓ sajand oli Prantsusmaal suur ka kirjanduse poolest. Kuningas Louis IV soosis andekamaid ja premeeris neid. Õukonnas arutleti elavalt iga uudisteose üle.

Päikesekuninga kirjaneitsid

Kõrgseltskond oli pädev ja nõudlik, kirjandussalongid moes ja võistlesid omavahel. Kuulsaid kirjanikke löödi üksteiselt üle. Liig julge värss võis autori ka Bastille ̓sse saata. Seda suurem oli huvi piire kombata. Nagu Jean-Baptiste Poquelin ehk Molière seda oma vaimulike silmakirjalikkust pilkava „Tartuffe ̓iga“ tegigi. Meie aeg tunneb lisaks Molière ̓ile võimsaid näitekirjanikke Pierre Corneille ̓d ja Jean Racine ̓i. Sama keskkond sünnitas Jean La Fontaine ̓i valmid. Ent meeste kõrval sahisesid võrdse õigusega naistegi suled. Prantslaste jaoks on Suur Sajand ka daamide looming – nii poliitika kui kirjanduse vallas.

Esimene sinisukk

Rambouillet ̓ markiisi külalislahket kodu külastasid teiste kirjanike hulgas vend ja õde Scudéryd. Nii Georges (1601—1667) kui Madeleine (1613—1701) olid tuntud kirjanikud. Õde oli oma aja haritumaid naisi. Lisaks aadlidaami tavaoskustele oli ta iseseisvalt õppinud põllumajandust, meditsiini ja muud. Ta rääkis nii itaalia kui hispaania keelt, luges kreeka ja ladina omi ning tundis peensusteni antiikmütoloogiat. Osa kriitikuid arvab, et just Madeleine de Scudéry iseloomustamiseks loodi sõna sinisukk. Kui ta Rambouillet ̓salongist taandus ja iseenda ringi rajas, pahandas see paljusid. Tema ja temasuguste pilkamiseks kirjutas Molière farsid „Naeruväärsed eputised“ ning „Õpetatud naised“. Dramaturg võis olla lihtsalt kade: preili de Scudéry avaldas järjest uusi pakse romaane, mida lugejad himuga neelasid. Tegelased olid äratuntavalt Prantsuse õukonnast pärit ja vaid viisakusest varjatud kuulsate kreeklaste, roomlaste, pärslaste ja teiste eksootiliste nimedega. Kapadookia valitseja kõneles autori tahtel prantsuse pretsiooside kõrgkeelt ja suhtlusmustrid kandsid Päikesekuninga ajastu pitserit.

Suure Louis ̓ sajand oli Prantsusmaal suur ka kirjanduse poolest. Kuningas Louis IV soosis andekamaid ja premeeris neid. Õukonnas arutleti elavalt iga uudisteose üle.
Päikesekuninga kirjaneitsid
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Päikesekuninga kirjaneitsid
KIRJANDUSTUBA

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri