Väike kesklinna paradiis

Greta Roosaar

Mõni aasta tagasi tegi Eesti Rahvuskultuuri Fondi finantsujuht Linda Piik (56) oma elus kannapöörde, kolides suurest mereäärsest majast väikesesse kesklinna korterisse. Senine suurele pinnale laotunud elu pidi mahtuma harjumatutesse mõõtudesse.

Väike kesklinna paradiis

Pealinna koduotsijate silmis populaarsete Kalamaja ja Uue Maailma kõrval on Veerenni kant elamispaigana pisut vähem tuntud ja avalikkuse tähelepanus rohkem raudteeülesõidu sulgemise ning selle vastu võitlevate kodanikega. Tegelikult peidab see piirkond endas mitmeid üllatavaid paiku ja huvitavalt säilinud hooneid. Ühte selle asumi pisikesse tupiktänavasse oma kodu Linda leidiski. „Sattusin siia üsna juhuslikult. Käisime maakleriga üht Kalamaja korterit vaatamas ja siis ta pakkus mulle seda ka – selleks hetkeks polnud ma oma kodutänava nime isegi kuulnud.“

 

Heade inimeste hea aura

Kui Linda renoveerimisjärgus korterisse sisse astus, oli tema esimene mulje, et aknad on liiga pisikesed. Tuli välja, et suuremaid aknaid ei tohigi teha, kuna puumaja, mis enne renoveerimist paistis järjekordse lagunenud ja hooletusse jäetud hoonena, oli pärit aastast 1881. See tuntud arhitekti Fedotovi kavandatud elumaja kuulus haiglakompleksi. „Ongi tore, et aknaid suuremaks teha ei tohtinud – muidu poleks ta selline piparkoogimaja,“ rõõmustab Linda. Kinnistu piiril asub ajaloolisele haiglale kuulunud saun pesuköögiga, mis ehitati tol ajal veel maa peal voolanud Härjapea jõe kaldale. See oli üks väheseid säilinud omataolisi ehitisi linnas ning seetõttu ka muinsuskaitse hoolsa valve all. Väljast renoveeriti maja äärmise täpsusega kuni aknapitsideni nii, nagu see 135 aastat tagasi välja võis näha.