Juuli sätib istudes ristatud sirged jalad harjumuspäraselt teisele toolile, soovitades külalisel sedasama teha, et olemine oleks mõnusalt mugav. Tema sundimatult vahetut olekut ilmestab nakkav naer nagu mängiks ksülofoni. Ei ole temas võltsi ega puhevil hoiakut või külma reserveeritust. Tähtis on heaolu. Iseendas ja enda ümber. “See, et oleks hea, on igal inimesel sees, aga kas ta julgeb seda rõhutada?” küsib Juuli. “Vahel tundub, et justkui mitte.” Selle tõttu, et temal veel natuke parem oleks, ei kannata keegi, pigem vastupidi, on ta täheldanud. “Ma olen vist vilets pingetaluja, sellepärast mul eriti pingeid ei ole, korraldan asjad nii ära.” Oluliseks peab Juuli oma hommikust aega, mistõttu tõuseb ta varem kui vaja. Veel mõne aasta eest võis ta ärgata vaid viisteist minutit enne väljaminekut, aga nüüd tahab istuda mõnda aega lihtsalt öösärgis. “Ma justkui raiskan aega, mis tundub mõnele inimesele täiesti arutu, aga ma istun. Tahan mitte midagi teha. Tahan, et mul oleks hea. Mulle ei meeldi tunne ja mõte, et pean tormama. See paneb mind higistama, mul on ebamugav.” Tema lapsed, 16aastane Julius ja 11aastane Judith, saavad hommikuti ise hakkama, kuigi abikaasa Andres üritab neid vahel isalikult utsitada, mistõttu ei pea Juuli vajalikuks sekkuda, keskendudes päeva algusele. “Tahan näha hoolitsetud ja enda mõistes kena välja. Endast tuleb võtta parim. Miks ma peaksin laskma oma elul minna hoiakuga: “Ah, ma ei viitsi, milleks?”.”
Kui on tahet, on ka kannatust Samavõrd oluline on Juulile tema kodu. “Mulle õudselt meeldib kodukujundus, see kirg on mul olnud aastaid. Vanaaegne värk ja materjalid. Olen juba aastaid kogunud vanu detaile, kardinapuid ja eestiaegseid portselanlüliteid, mida korjasin umbes viis aastat, enne kui vajalikud kokku sain.” Koos abikaasa Andresega ostsid nad eestiaegseid telliseid, mis katavad nüüd nende kodu vannitoa põrandat. Köögikapid lasi aga Juuli teha vanadest lagunenud juugendpuhveti klaasidega kapiustest. “Need on vahvad. Ostsin ükshaaval puhvetite uksi osta.ee-st ja Kuldsest Börsist,” meenutab Juuli, kuis antiigimehed juba teadsid tema soovi ja andsid ise teada: “Meil on üks lagunenud puhvet ja kaks klaasust, tahad?” Köögimööbliks vajalike uste kokkuajamine võttis paar aastat. See tähendab, et kui on tahet, siis on Juulil ka kannatust. | ||
“Olla kogu aeg tõsine ja rühkida kuskile hästi sihikindlalt on imetlusväärne, aga mina nii ei toimi. Oskus keskenduda on suurepärane ja kadestust väärt omadus, aga vahepeal peab ka nalja saama. Õudne on elada tõsiselt,” avaldab Estonia ooperisolist Juuli Lill (37), kelle naer kõlab vaheldusrikkalt nagu tema rollid. |