Heitlik Heiti Talvik

Vallo Kepp

Luuletaja Heiti Talvik, kelle elukaare pikkus oli 43 aastat, oli ühele lehekesele kirjutanud: “Tean ette, et mul tuleb palju eksida. Kuid kes eksida kardab, see ärgu asugu parem üldse teele.”

Heitlik Heiti Talvik

Arstitudeng Siegfrid Talviku perre sündis Tartus kolm last: Heino (suri imikueas), Heiti ja seejärel Hella. Kui Siegfrid lõpetas 1909. aastal ülikooli, rändas ta jaoskonnaarstina Kihelkonda, kus perre sündis noorim laps Ilmar. Kaasteeline Elsbet Parek meenutab, et 9. novembril 1904 sündinud Heiti “oli väga intelligentsest perekonnast: isa Siegfrid Talvik oli Tartu Ülikooli kohtuliku meditsiini professor, ema aga iseloomustas musikaalsus. Kuna Heiti oli juba noore poisikesena omasuguste uljaste elupõletajate seltskonnas kõiksugu rumalustega hakkama saanud, hoidis isa teda ülikoolis kõva re¾iimi all. Ja oma isa Heiti kartis. Professor Talvik oli ka huvitav tüüp ... Temast oli teada romantiline lugu, kuidas ta rootsi tantsitarist Maggie Grippenbergist sedavõrd vaimustus, et talle Rootsi järele sõitis ... Tema enda naist peeti inetuks, ent ta oli haruldaselt musikaalne, absoluutse kuulmisega, kuid boheemlikult lohakas ja ebapraktiline”.

Kihelkonnast koliti Narva ja Pärnusse, kuid 1919 tuli pereisa koos Heitiga Tartusse tagasi. Ema jäi aga kahe lapsega elama oma ema juurde Pärnusse. “Mamps” pendeldaski Ilmari päeviku põhjal Pärnu ja Tartu vahet. Heiti Talvik tegi osa gümnaasiumi küpsuseksameid “Tartu Küpsus- ja Täienduseksamite komisjonis” Hugo Treffneri eesistumisel vahemikus detsember 1922 kuni mai 1924. Mais 1923 kirjutas professor Aadu Lüüs välja haiguse tunnistuse, et Heiti “vajab puhkust ja rahu, mispärast ka eksamite edasi tegemine mitte soovitav ega hea ole”. 1923/1924 aastavahetuse paiku haaras Heitit iseseisvumissooviga segatud rahutusehoog, mis viis ta Kohtla-Järve kaevandusse tööle. Sealt on ta jaanuaril 1924 kirjutanud kirja Loomingu toimetusele ühe luuletuse asjus, mille eest “[a]ineline tasu oleks häbistav ...”.  Jaanuaris ja mais 1924 tegi Heiti eksameid Tartus ning kirjutas luuletusi Kohtla-Järvel, oktoobris tulid kirjad juba Pärnust. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda immatrikuleeriti Heiti Talvik aga Pärnu õhtugümnaasiumi lõputunnistusega. Kaasveljestolane Elsbet Parek meenutas: “Kõige andekam ja isikulisem kuju noorte hulgas oli Heiti Talvik. Väga andekas, aga mitmete hingeliste tõkestustega, väga ebatavaliste huvide ja kalduvustega, noorelt rikutud, kuidagi paheline omis sellistes kalduvustes nagu alkohol, ent selle juures vaimselt väga aus ja kõrge eetilise tasemega poiss. Ta oli väga ilus, aga jättis tihti oma välimuse armetult lohakile, mängis meelega pätti. Temast sai minu kindel austaja ja truu sõber pikkadeks aastateks.”