Kuidas elatisraha kätte saada?

Viktor Turkin, vandeadvokaat, advokaadibüroo Viktor Turkin

Emad ei saa isadelt lastele mõeldud elatist kätte, samas mõtleb riik välja uusi viise, kuidas kohustuse mittetäitjaid karistada. Millised on seadusest tulenevad võimalused ja muud lahendused, et lapsed elatiseta ei jääks?

Kuidas elatisraha kätte saada?

Viimase aja kisa, et elatisevõlglasi üha kurioossemate meetmetega pigistada, said alguse ühest iseenesest lihtsast sündmusest. Üks Eesti elanik esitas Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) kaebuse, milles väitis, et tema inimõigusi on rikutud. Rikutud seeläbi, et tema lapse elatisraha kohtumenetlus ja täitemenetlus on kokku kestnud juba üle kümne aasta. Lapse isa ei ole siiani suudetud kohtuotsust täitma panna. EIK andis asjale menetlusloa. Tegu on olulise saavutusega, kuna EIK annab menetlusloa umbes 2‒3%-le laekunud kaebustest ning kohus hakkab asja arutama üldjuhul vaid siis, kui nähakse riikide õigussüsteemides tõsisemaid puudusi, millel on laiemad mõjud. Ilmselt pani see kohtuasi Eesti justiitssüsteemi mõningast piinlikkust tundma.

Riik peab tagama, et kohtulahendeid täidetakse

EIK on teiste riikide puhul varem järjepidevalt otsustanud, et täitemenetluse eest vastutab riik, sest täitemenetlus on kohtupidamise teine etapp ja need kuuluvad kokku. Riik peab tagama, et kohtupidamised viiakse lõpuni mõistliku aja jooksul ja kohtulahendid täidetakse. Siiani on Eesti riigivõimu esindajad püüdnud end kohtulahendite täitmise tõhususe eest vastutamisest distantseerida. Riigi justiitsorganid on väitnud, et elatisrahade lahendid on justkui kohtutäituritele “üle antud” ning vastutus seeläbi justkui samuti edasi delegeeritud. Ehk siis riigil nagu enam mingit vastutust polekski. Kuid EIK näeb asja teistmoodi. Just riik peab selle eest vastutama, et täitemenetlused kulgeksid kiirelt ja korrektselt. Riik peab tagama oma kodanike põhiõiguste kaitse.