Johann Voldemar Jannsen (1819–1890) muutis halli maarahvamassi kultuuri poole pürgivaks eesti rahvaks.

Autu, ahne, vanameelne, labane, naiivne, arg, madala kultuuritasemega – nii on Johann Voldemar Jannsenit iseloomustanud pea kõik ärkamisaegsed kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Johann Köler ja Jakob Hurt. Tema müüdavuse küsimust – süüdistust, et Jannsen andis välja “sakste eralehte” eesti keeles – on aastakümneid proovinud välja selgitada kõige sensatsioonihimulisemad kirjandusloolased kuni Voldemar Milleri 1940. aastal ilmunud käsitluseni. See pidi tõestama tema kokkuleplust. Ikka on Jannsenile viltu vaadatud või teda kõrvalt nähtud. Halvustavat suhtumist ilmutas loomulikult nõukogude aeg, mil kõik oli mustvalge: ka rahvuslik liikumine omas kas konservatiivset tagurlik-klerikaalset või demokraatlikku ja progressiivset hoiakut. Jannsen kuulus muidugi esimesse määratlusse. Meile kõlbas ta vaid Koidula isaks. Tänapäevalgi veidi varju jäänud Postipapa ei ole saanud õiget ja õiglasemat hinnangut vaatamata tänuväärsele uurimuslikule monograafiale, mis aga ilmus juba aastaid tagasi. Kuid ta teretab eesti rahvast ikka ja jälle. Tema teene oli halli maarahvamassi muutmine kultuuri poole pürgivaks eesti rahvaks.   Omalaadsed menukad külajutud J. V. Jannsen oli kogu elu selle üle uhke, et ta sündis vaba mehena 4. (16.) mail 1819, kui maarahva priius oli nelikümmend päeva vana. Silmad avas ta Vana-Vändra mõisa möldri ja Tõrvaaugu kõrtsimehe madala laega osmikus. Nii veetis sirguv ja ärgas poiss suurema osa ajast rahvarikkas veskikojas. Rahvaliku keele omandas Jannsen just siin, oma “suurkoolis”. Keelt täiustas ka hilisem otsesuhtlemine rahvaga. Suur ajakirjanduslik ja ilukirjanduslik menu ning üldrahvalik populaarsus sõltusid tema harukordselt lopsakast ja pildirikkast keelest, kus ei puudunud omajagu maitsetused ja labasused, meie mõiste järgi isegi ebatsensuursed väljendid. Johann Voldemar Jannsen (1819–1890) muutis halli maarahvamassi kultuuri poole pürgivaks eesti rahvaks. web hosting services top

Eesti rahvuse ristiisa

Õnne Kepp, fotod: Eesti Kirjandusmuuseum

Johann Voldemar Jannsen (1819–1890) muutis halli maarahvamassi kultuuri poole pürgivaks eesti rahvaks.

Eesti rahvuse ristiisa

Autu, ahne, vanameelne, labane, naiivne, arg, madala kultuuritasemega – nii on Johann Voldemar Jannsenit iseloomustanud pea kõik ärkamisaegsed kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Johann Köler ja Jakob Hurt. Tema müüdavuse küsimust – süüdistust, et Jannsen andis välja “sakste eralehte” eesti keeles – on aastakümneid proovinud välja selgitada kõige sensatsioonihimulisemad kirjandusloolased kuni Voldemar Milleri 1940. aastal ilmunud käsitluseni. See pidi tõestama tema kokkuleplust. Ikka on Jannsenile viltu vaadatud või teda kõrvalt nähtud. Halvustavat suhtumist ilmutas loomulikult nõukogude aeg, mil kõik oli mustvalge: ka rahvuslik liikumine omas kas konservatiivset tagurlik-klerikaalset või demokraatlikku ja progressiivset hoiakut. Jannsen kuulus muidugi esimesse määratlusse. Meile kõlbas ta vaid Koidula isaks. Tänapäevalgi veidi varju jäänud Postipapa ei ole saanud õiget ja õiglasemat hinnangut vaatamata tänuväärsele uurimuslikule monograafiale, mis aga ilmus juba aastaid tagasi. Kuid ta teretab eesti rahvast ikka ja jälle. Tema teene oli halli maarahvamassi muutmine kultuuri poole pürgivaks eesti rahvaks.

 

Omalaadsed menukad külajutud

J. V. Jannsen oli kogu elu selle üle uhke, et ta sündis vaba mehena 4. (16.) mail 1819, kui maarahva priius oli nelikümmend päeva vana. Silmad avas ta Vana-Vändra mõisa möldri ja Tõrvaaugu kõrtsimehe madala laega osmikus. Nii veetis sirguv ja ärgas poiss suurema osa ajast rahvarikkas veskikojas. Rahvaliku keele omandas Jannsen just siin, oma “suurkoolis”. Keelt täiustas ka hilisem otsesuhtlemine rahvaga. Suur ajakirjanduslik ja ilukirjanduslik menu ning üldrahvalik populaarsus sõltusid tema harukordselt lopsakast ja pildirikkast keelest, kus ei puudunud omajagu maitsetused ja labasused, meie mõiste järgi isegi ebatsensuursed väljendid.

Johann Voldemar Jannsen (1819–1890) muutis halli maarahvamassi kultuuri poole pürgivaks eesti rahvaks.
Eesti rahvuse ristiisa
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Eesti rahvuse ristiisa
SUURKUJU

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn