Okra Egiptusest pärit okra on puuvilla ja hibiskuse lähedane sugulane, mida kutsutakse veel söödavaks muskushibiskiks või mõnedes maades ka baamia’ks või gombo’ks. Tegu on 10–20 cm pikkuse rohelise kupraga, millel on kergelt mõrkjas, veidi hapukas maitse. Mõned inimesed võrdlevad okra maitset rohelise karusmarjaga. Tänapäeval on see populaarne köögivili India, Aafrika ja Tai köögis, millest valmistatakse erinevaid hautisi ning mida kasutatakse karrides ja lisatakse suppidesse. Sobib ka frittimiseks. Väga maitsev on okra salatis koos tomatiga. Okra-toite sobib vürtsitada ohtra küüslaugu, koriandri, pipra jt maitseainetega. Toiduvalmistamiseks kasutatakse noori kupraid, küpselt on need kiulised ja kuivad. Sisaldavad beetakaroteeni, kaltsiumi, foolhapet, magneesiumi, fosforit, kaaliumi, A-, B3- ja C-vitamiini. Säilivad niiskes ja jahedas mõned päevad. Lehtkapsas (kale) Kui paadunud taimetoitlastele esitada tüütu küsimus, kus te kaltsiumit saate, siis võivad nad vastata: “Kust kaltsium saab piima sisse?” Nii jõuate üllatava uue teadmiseni, et enamik rohelisi lehti ja lehtköögivilju nagu ka kale ehk lehtkapsas, sisaldab väga suures koguses kaltsiumi. Lisaks rohkelt C-vitamiini, karoteeni, valku ja rauda. Kuigi tegu on kapsalisega, siis pead see ei moodusta. Tugevate rootsude küljes on krässus lehed tumerohelisest lillani. Söödav ongi kähar leht, mitte roots, mis tuleb eemaldada. Lehtkapsas on kergelt mõrkja, kuid üsna maheda maitsega. Sobib nii toorelt söömiseks kui ka kuumutamiseks ja kuivatamiseks. Ideaalne smuutidesse ja vokkidesse. Proovi näiteks pannil kuumutada, lisades küüslauku ja koriandrit. Ära kuumuta üle, vaid kuni mürkrohelise värvuseni, muidu kaotab leht oma kasulikud omadused! Säilib hästi külmikus, sobib ka külmutada. | ||
Kui põnevaid maitseelamusi tõotavaid reise pole oodata ja harilikust kapsast-kartulist on tüdimus käes, siis pakuvad vaheldust eksootilised köögi- ja puuviljad. |