Liialdada pole vaja

Tiina Lang, fotod: erakogu

Arusaam hügieenist on inimeseti erinev, niisamuti enese pesemisharjumus. Infektsioonikontrolli arst Pille Märtin soovitab säilitada enda nahafloorat, ent pesta korralikult käsi, et vältida võimalikke soolenakkusi.

Liialdada pole vaja

Hügieen on delikaatne teema. Kui lapsi veel käsutatakse ennast pesema ja kasima, siis täiskasvanult eeldatakse, et ta teab ja mõistab seda isegi. Ent inimesed tihtilugu ei tunne ega haista endaga kaasnevaid lõhnu. Kui juba perekonnas on ebamugav oma lähedasele öelda, et oleks aeg ennast pesta, siis kuidas anda näiteks märku kolleegile, et ta vajab sagedamini vee- ja seebiprotseduure? Või peaks vahetama ja pesema tihedamini oma riideid, mis näevad võidunud välja? Näiteks ühes ettevõttes vältisid kolleegid autojuhti, sest ei suutnud tema kasimatuse tõttu välja kannatada pikemaid sõite koos temaga. Ühes teises firmas aga kutsuti töökaaslast kerge huumoriga testima erinevaid dušigeele lootuses, et ta taipab, milleks just talle selline ettepanek tehti. Ise ta endast levivat lõhna ei tajunud ega läppunud heina meenutavaid juukseid tähele ei pannud. Ilmselgelt ei mõistnud ta ka kolleegide otsest vihjet ega võtnud vastu ühtegi pesuvahendit põhjendusel, et tal polegi kodus vett.

Harjumused ja arusaamad

Inimestel on puhtusest erinevad arusaamad, võimalused ja harjumused. Maal talumajas ei pruugigi olla veevärki, liiatigi seal kasvanul kommet end vähemalt korra päevas üleni pesta. Hea, kui hommikul saab silmile natuke vett piserdada või õhtul jalad puhtaks lobistada. Suurele puhtuse- ja korraarmastusele ei jagu alati tähelepanu, kui majapidamises on palju inimesi ning lisaks üksjagu loomi, sh koeri-kasse, kes toa ja õue vahet jooksevad. Loomapidamise tõttu on kärbsed ja porilased vältimatud, mistõttu kondavad tiivulised mööda laudu, toidunõusid ja lahtist sööki.