Päikesekaitseks

Karmen Tamme

Aastatepikkune päikese üledoos põhjustab seda, millele on üles ehitatud väga suur osa kosmeetikatööstusest – enneaegse vananemise!

Päikesekaitseks

Nahale tekivad pigmendilaigud ja pruunid täpid, väikesed pindmised kortsud. Miimilised kortsud muutuvad sügavamaks, nahk õhemaks ja seega kuivemaks, tekivad keratoosid ja käsnjad moodustised ning kõige halvemal juhul võib areneda ka nahavähk. Mõni kuu kestev (tume)pruun jume ei ole kindlasti sellist ohverdust väärt.

Päikesekreemi kasutades ära unusta põhitõdesid ehk siis uuenda kaitset peale tugevat higistamist ja vees käimist ning lisa uus kiht kaitsvat kreemi vähemalt iga tunni aja tagant. Õhulised pilvekribalad ei peata UV-kiirgust, seega kaitse oma nahka ka pisut pilvisemal suvepäeval. Tõelised daamid võivad kõigele lisaks oma aadlipreili jumet kaitsta laiaäärelise suvekübaraga.

Ka nahas olev värvipigment melaniin on loomulik kaitse päikesepõletuse vastu. Mida rohkem päikest, seda rohkem tekib melaniini, päevitus muutub tumedamaks ning põletuse oht väheneb. Kuid põletuseriski vähenemisest hoolimata ei suuda melaniin takistada UV-kiirte kahjulikku mõju.

Mõistlikus koguses päikest on tervisele kahtlemata kasulik. Tähtis on vaid teada, kuidas ja kui palju nautida päikese sooja puudutust nii, et see ei muutuks kasu asemel kahjuks.