Põhjas karastunud rahvas

Kaire Uusen, Fotod: pildipank

Kui selle aasta Eurovisioni lauluvõistluse eelvoorus esindas Norrat blondide pikkade juustega tüdruk, ei osanud võhik eemalt vaadates arvatagi, et see polnud norralanna, vaid hoopis saam. Millist elu elavad saamid tänapäeval Põhjamaade rikkas heaoluühiskonnas?

Põhjas karastunud rahvas

Nii Soome, Rootsi kui ka Norra saamide seast leiab tänapäeval üha rohkem neid, keda välimuse järgi kuidagi saamiks ei peaks. Võimalik, et rahvaste segunemise, aga ka valitseva moe tõttu (igaüks võib juuksed ära värvida, soengut muuta või iluoperatsioone teha, ennast tundmatuseni meikida) ei erine nad tihti üldse kohalikest.

Ka Põhjamaade saamide elu ei ole tänapäeval selline, nagu seda on siiani suuresti ette kujutatud raamatutes ja jutustuses. Rahvus „saam“ ei tähenda juba ammu seda, et inimene elab kaugel põhjas rasket algelist taluelu ning sõidab põhjapõtradega, vaid kaasaja saamid on elanud hästi sisse Põhjamaade heaoluühiskonda.

Linnastunud saamid töötavad pankades, haridusasutustes, moodsates tehnoloogiaettevõtetes, räägivad kodus rootsi/norra/soome keelt jne. Saami keel on nagu nende pühapäevakeel, mida tahetakse alles hoida.

Üks osa saamidest tunneb oma päritolu üle siirast uhkust ja on hinges patrioodid, aga kindlasti on neid, kes eelistavad olla argipäeviti rootslased, norralased või soomlased. Väga paljude saamide nimedki on tänapäeval vastavalt nende elukohale kas rootsi-, norra-, soome või venepärased, nii et selle põhjal pole võimalik saami enamasti eristada. 

Vahel reedavad saami päritolu kõrgemad põsesarnad ja tumedamad juuksed-silmad ning see, kui erinevalt tavarootslasest või –norralasest maitseb teie vestluskaaslasele ootamatult eriline söök. Näiteks kui teie vestluspartner, keda peate rootslaseks, mainib vaimustusega, et ta sööb jõulude ajal põhjapõdra verest tehtud pudingut või põdrapiima tooteid, mida tavaline rootslane ei taha isegi maitsta. Siis on selge, et tegemist on saamiga. Tänapäeva saam ei pruugi tegelikult ka oma rahvustoite tihti süüa, aga ta teab väga täpselt, mis need on, millest tehtud ja ta tunneb nende suhtes nostalgiat. Eestlanegi ütleb, et verivorst ja hapukapsas peavad kuuluma jõululauale, sest nii on alati olnud, ehkki samas kasvab nende eestlaste hulk, kes sellist rasvast-rasket sööki enam ammu ei söö. Saami aladel ja keskustes võib iga huviline külastada restorane, kus saami toidud on muudetud tõelisteks gurmee-elamusteks.