Südamega peab tundma

Kaire Uusen, fotod: Annika Pihlak

Laulja Merlyn Uusküla (32) tunnistab, et on viimastel aastatel muutunud – ta on küpsem ja rahulikum ning teab, kuhu on teel. “Mõistan üha enam, kui tähtis on oskus elada hetkes, mitte mõttetult kiirustada ja rabada,” rõhutab ta.

Südamega peab tundma

Ehkki väliselt muretu, ülinaiselik ja särav, on tegelikult temas peidus vana ja elutark hing. Merlyn mäletab, et oli juba lapsena justkui väike täiskasvanu, kes andis vanematele inimestele nõu, kuidas ühes või teises olukorras käituda.

Ta on üheaegselt loominguline kunstihing ning ratsionaalne ärinaine. Eestis pole palju muusikuid, kes teeks hästi nii mitmeid erinevaid asju – looks laule, esineks, samas õpiks ärijuhtimist, teeks magistrikraadi, töötaks ajakirjaniku, saatejuhi ja näitlejana. Seda, et kõik on võimalik ja üks ei välista teist, kinnitab seegi, et sellal kui Merlyn võtab elu aina rahulikumalt ja peab pereloomise plaane, teeb tema ja Sven Lõhmuse uus laul “Raju reede” peadpööritavat tähelendu, kogudes fänne igas vanusegrupis.

Kui veel viis-kuus aastat tagasi nautis Merlyn teadlikult vabadust, muretust ja iseseisvust, siis pärast kolmekümneseks saamist on ta valmis tõsisteks elumuutusteks.

 

Osalesid filmis “Päevad, mis ajasid segadusse”. Mida üheksakümnendad aastad sulle endale tähendavad?

See oli lapsepõlveaeg, läksin kooli üheksakümnendate algul. Tajusin seda aega eelkõige lapse pilgu läbi. Näiteks ühest hetkest alates oli poes väga palju värvilisi asju – keekse, pudingeid, mänguasju. Osta sai kõike seda, mida ma varem polnud näinud. Minu lasteaiaaeg jäi veel Vene aega.

Mäletan ka oma vanemate vaimustust, kui nad hakkasid äri tegema. Ja esimeses klassis olles käisin esimest korda Soomes. See oli tõeline “vau”-aeg, täiskasvanutele kindlasti rohkemgi.

Kuna sel ajal oli eesti muusika väga populaarne, siis seda ma samuti fännasin, teadsin pea kõiki laule peast. Selle aja lindid-kassetid on mul kuskil kotis siiani alles. Kui Sven Lõhmusega “Raju reedet” tegime, siis ütlesin tallegi, et olin meeletu Mr Happymani fänn. Mulle meeldib nii üheksakümnendate eesti kui ka välismaa muusika, see ajastu on mulle väga südamelähedane.