Tuhandeid aastaid inimkonda lummanud õrn ja kaunis lilleke Crocus sativus heidutab oma luksuslikkuse ja väärikusega. Kõik teavad, et tegemist on kalleima vürtsiga, kuid ei tihka seda proovida, arvates, et selleks peaks olema vähemasti gurmee-chef.

Ent mis on safran? “Punast kulda” ehk safranit saadakse safrankrookuse õie emakasuudmest. Kuni keskajani tunti seda pigem ravimina, mis aitab enamiku tuntud hädade puhul. Traditsiooniliselt on safranit kasutatud astma, köha, unetuse, depressiooni, kiilaspäisuse jm raviks. Marokos ja Türgis vaipade värvimiseks vajalik kollane värv on saadud samuti safranist. Magriibi maades usutakse siiani, et see vägev lilleõis peletab koiliblikad. Oma koht on sel vürtsil ka ilumaailmas. Kaunis Kleopatra armastas võtta safranivanne, sest need muutsid naha kuldselt säravaks. Itaalia renessansi perioodil saavutasid daamid kuulsa Veneetsia blondi juuksevärvi, kui segasid omavahel kokku safrani ja sidrunimahla ning istusid seejärel tunde päikese käes. Vana-Kreeka hetäärid kasutasid vürtsi armuäris, uskudes, et see suurendab õndsustunnet. Tänapäeva Euroopas peetakse safranit kulinaarsete naudingute valmistamisel asendamatuks, lisaks kasutatakse seda tubaka-, alkoholi- ja piimatööstuses. Selleks et tarbijani jõuaks üks kilogramm safranit, on vaja 80 000–150 000 krookuseõit. Mõningatel andmetel isegi 250 000, sest õiest eemaldatavad niidikesed on erineva suuruse ja kaaluga.   Kus safranit toodetakse? Suurimaks safranitootjaks on Iraan, kus kasvatatakse umbes 90% kogu maailma toodangust, mida eksporditakse vähemalt 40 riiki. Keerulised suhted USA-ga katkestasid ekspordi viieteistkümneks aastaks, kuid selle aasta jaanuaris sõlmitud tuumalepe ja sellele järgnenud sanktsioonide tühistamine andis uut elujõudu ka safranitööstusele. Viimaste aastate jooksul jõudis Iraani päritolu safran USA tarbijani läbi kolmandate riikide, tekitades kaose turul, sest eksitavad etiketid pakkidel ei andnud tõest infot tootjamaa ja kvaliteedi kohta. Iraani järel toodavad enim safranit India ja Hispaania. Selle eest, et see kultuur Hispaaniasse jõudis, tuleb tänada araablasi, kes 8. sajandi paiku mõistsid sealse pinnase sobilikkust ja õpetasid safranit toiduvalmistamisel kasutama. Traditsiooniliselt peetakse olulisimaks tootjaks Castilla–La Mancha autonoomses piirkonnas asuvat Toledot. Paraku on selle vürtsaine tootmisega seotud palju riske, mistõttu ei tee keegi seda vaid majanduslikel kaalutlustel. Isegi pinnast, kuhu krookusesibulad istutatakse, kutsutakse hellitlevalt “suerte”-ks (tõlkes õnn), sest garantiisid ei ole. Samas tasub risk end ära, kui motivatsiooniks ei ole vaid raha ja asja tehakse südamega. Keskmine tootja saab aastas umbes kilo safranit ja müüb selle edasi umbes 3000 euro eest. Samas on poes kvaliteetse safrani grammi hind 12–14 eurot. Tuhandeid aastaid inimkonda lummanud õrn ja kaunis lilleke Crocus sativus heidutab oma luksuslikkuse ja väärikusega. Kõik teavad, et tegemist on kalleima vürtsiga, kuid ei tihka seda proovida, arvates, et selleks peaks olema vähemasti gurmee-chef. web hosting services top

Safran, vürtside kuningas

Ave Riisberg, fotod: pildipank 123

Tuhandeid aastaid inimkonda lummanud õrn ja kaunis lilleke Crocus sativus heidutab oma luksuslikkuse ja väärikusega. Kõik teavad, et tegemist on kalleima vürtsiga, kuid ei tihka seda proovida, arvates, et selleks peaks olema vähemasti gurmee-chef.

Safran, vürtside kuningas

Ent mis on safran? “Punast kulda” ehk safranit saadakse safrankrookuse õie emakasuudmest. Kuni keskajani tunti seda pigem ravimina, mis aitab enamiku tuntud hädade puhul. Traditsiooniliselt on safranit kasutatud astma, köha, unetuse, depressiooni, kiilaspäisuse jm raviks. Marokos ja Türgis vaipade värvimiseks vajalik kollane värv on saadud samuti safranist. Magriibi maades usutakse siiani, et see vägev lilleõis peletab koiliblikad.

Oma koht on sel vürtsil ka ilumaailmas. Kaunis Kleopatra armastas võtta safranivanne, sest need muutsid naha kuldselt säravaks. Itaalia renessansi perioodil saavutasid daamid kuulsa Veneetsia blondi juuksevärvi, kui segasid omavahel kokku safrani ja sidrunimahla ning istusid seejärel tunde päikese käes. Vana-Kreeka hetäärid kasutasid vürtsi armuäris, uskudes, et see suurendab õndsustunnet. Tänapäeva Euroopas peetakse safranit kulinaarsete naudingute valmistamisel asendamatuks, lisaks kasutatakse seda tubaka-, alkoholi- ja piimatööstuses. Selleks et tarbijani jõuaks üks kilogramm safranit, on vaja 80 000–150 000 krookuseõit. Mõningatel andmetel isegi 250 000, sest õiest eemaldatavad niidikesed on erineva suuruse ja kaaluga.

 

Kus safranit toodetakse?

Suurimaks safranitootjaks on Iraan, kus kasvatatakse umbes 90% kogu maailma toodangust, mida eksporditakse vähemalt 40 riiki. Keerulised suhted USA-ga katkestasid ekspordi viieteistkümneks aastaks, kuid selle aasta jaanuaris sõlmitud tuumalepe ja sellele järgnenud sanktsioonide tühistamine andis uut elujõudu ka safranitööstusele. Viimaste aastate jooksul jõudis Iraani päritolu safran USA tarbijani läbi kolmandate riikide, tekitades kaose turul, sest eksitavad etiketid pakkidel ei andnud tõest infot tootjamaa ja kvaliteedi kohta. Iraani järel toodavad enim safranit India ja Hispaania. Selle eest, et see kultuur Hispaaniasse jõudis, tuleb tänada araablasi, kes 8. sajandi paiku mõistsid sealse pinnase sobilikkust ja õpetasid safranit toiduvalmistamisel kasutama. Traditsiooniliselt peetakse olulisimaks tootjaks Castilla–La Mancha autonoomses piirkonnas asuvat Toledot.

Paraku on selle vürtsaine tootmisega seotud palju riske, mistõttu ei tee keegi seda vaid majanduslikel kaalutlustel. Isegi pinnast, kuhu krookusesibulad istutatakse, kutsutakse hellitlevalt “suerte”-ks (tõlkes õnn), sest garantiisid ei ole. Samas tasub risk end ära, kui motivatsiooniks ei ole vaid raha ja asja tehakse südamega. Keskmine tootja saab aastas umbes kilo safranit ja müüb selle edasi umbes 3000 euro eest. Samas on poes kvaliteetse safrani grammi hind 12–14 eurot.

Tuhandeid aastaid inimkonda lummanud õrn ja kaunis lilleke Crocus sativus heidutab oma luksuslikkuse ja väärikusega. Kõik teavad, et tegemist on kalleima vürtsiga, kuid ei tihka seda proovida, arvates, et selleks peaks olema vähemasti gurmee-chef.
Safran, vürtside kuningas
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Safran, vürtside kuningas
TEA JA MAITSE

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri