Polüglotina andis luuletaja ja rahvaluuleteadlane Villem Grünthal-Ridala silmad ette kõigile nooreestlastele, olles Euroopale lähemal kui ükski teine nende seast.

“Noor-Eesti” rühmitust teame eeskätt luuletaja Gustav Suitsu ja novellist Friedebert Tuglase tegevuse kaudu. Mõnedele meenub veel keelemees Johannes Aavik. Veidi varjus on olnud luuletaja, keelemees, kirjandusuurija ja rahvaluuleteadlane Villem Grünthal, kirjanikunimega Villem Ridala. Eks olnud ta ise ka süüdi – ilmajäetusetunne kodumaal ja põgenemine Soome rahva juurde viisid ta eemale Eesti kultuurilisest keskpunktist, aga Soome kultuurielus suuremat rolli etendada polnud tal tahtmist. Piisas õpetamisest ülikoolis. Kuid ta kirjutas ikkagi – Eestist ja eesti keeles. Villem Grünthal sündis 30. mail 1885 Muhumaal Kuivastu kõrtsmiku pojana. 1890. aasta paiku loobus Grünthali isa kõrtsipidamisest ja asus Hellamaale kaupmeheks. Siin möödus tulevase kirjaniku lapsepõlv kuni 15. eluaastani. Juba kuueselt pandi Villem Hellamaa apostliku õigeusu kihelkonnakooli ning sealt edasi viis tee 1895. aastal Kuressaarde, kus ta õppis algul erakoolis, siis aga astus Kuressaare maagümnaasiumi. Vanemate jõukus lubas poega koolitada nii kõrgele, kui poisi pea võtab. Ja see võttis, eriti oli poiss andekas keelte peale. Juba varakult sai ta ladina keele tunde vanemalt koolivennalt Johannes Aavikult. Kuressaare gümnaasium oli klassikalise suunaga ja seal omandas Grünthal kreeka, saksa ning prantsuse keele, vene keele kõrvalt ka poola ja tšehhi keele oskuse. Soome keele vastu tekitas huvi Johannes Aavik, kellega Grünthal pidas suviti soomekeelset kirjavahetust. Erilist kiindumust tundis ta aga itaalia keele vastu, mida oli asunud õppima 15aastaselt ja millest ta juba noormehena meie keelde tõlkeid tegi. Üliõpilasena õppis Grünthal veel rootsi, inglise, hispaania, läti, leedu ja osaliselt veel teisigi keeli. Polüglotina andis ta silmad ette kõigile nooreestlastele, olles Euroopale lähemal kui ükski teine nende seast.   Kahtlusalusena vanglas Gümnaasiumis algas ka Grünthali kirjanduslik tegevus. Ta hakkas värsse kirjutama ja võttis osa kirjanduslikust ringist. 1900. aasta veebruaris asutati käsikirjaline ajakiri Noor-eestlane, mida kuni 1905. aastani, kui Tartus avaldati “tõeliste” nooreestlaste poolt Noor-Eesti I album, ilmus paarkümmend numbrit. Grünthali Saaremaa väljaande proosapaladest ja luuletustest trükiti hiljem mõned ära Noor-Eesti I albumis. Kui sõber Aavik 1902. aastal siirdus Tartu ülikooli keeleteadust õppima, tutvus Grünthal tema kaudu Gustav Suitsuga ning pärast Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist 1905. aastal siirdus temagi Emajõelinna. Kuid peagi suundus ta edasi Helsingi ülikooli, kus valis põhiaineks soome keele ja kirjanduse, rahvaluule ning Põhjamaade ajaloo. Sama aasta lõpul Eestit külastades vangistati Grünthal karistussalklaste poolt kahel korral kahtlustatuna osavõtus revolutsioonilisest tegevusest ning tal tuli kolm kuud viibida Tallinnas Toompea vanglas. Polüglotina andis luuletaja ja rahvaluuleteadlane Villem Grünthal-Ridala silmad ette kõigile nooreestlastele, olles Euroopale lähemal kui ükski teine nende seast. web hosting services top

Isepäine ja kindlameelne

Õnne Kepp, foto: Eesti Kirjandusmuuseum

Polüglotina andis luuletaja ja rahvaluuleteadlane Villem Grünthal-Ridala silmad ette kõigile nooreestlastele, olles Euroopale lähemal kui ükski teine nende seast.

Isepäine ja kindlameelne

“Noor-Eesti” rühmitust teame eeskätt luuletaja Gustav Suitsu ja novellist Friedebert Tuglase tegevuse kaudu. Mõnedele meenub veel keelemees Johannes Aavik. Veidi varjus on olnud luuletaja, keelemees, kirjandusuurija ja rahvaluuleteadlane Villem Grünthal, kirjanikunimega Villem Ridala. Eks olnud ta ise ka süüdi – ilmajäetusetunne kodumaal ja põgenemine Soome rahva juurde viisid ta eemale Eesti kultuurilisest keskpunktist, aga Soome kultuurielus suuremat rolli etendada polnud tal tahtmist. Piisas õpetamisest ülikoolis. Kuid ta kirjutas ikkagi – Eestist ja eesti keeles.

Villem Grünthal sündis 30. mail 1885 Muhumaal Kuivastu kõrtsmiku pojana. 1890. aasta paiku loobus Grünthali isa kõrtsipidamisest ja asus Hellamaale kaupmeheks. Siin möödus tulevase kirjaniku lapsepõlv kuni 15. eluaastani. Juba kuueselt pandi Villem Hellamaa apostliku õigeusu kihelkonnakooli ning sealt edasi viis tee 1895. aastal Kuressaarde, kus ta õppis algul erakoolis, siis aga astus Kuressaare maagümnaasiumi. Vanemate jõukus lubas poega koolitada nii kõrgele, kui poisi pea võtab. Ja see võttis, eriti oli poiss andekas keelte peale. Juba varakult sai ta ladina keele tunde vanemalt koolivennalt Johannes Aavikult.

Kuressaare gümnaasium oli klassikalise suunaga ja seal omandas Grünthal kreeka, saksa ning prantsuse keele, vene keele kõrvalt ka poola ja tšehhi keele oskuse. Soome keele vastu tekitas huvi Johannes Aavik, kellega Grünthal pidas suviti soomekeelset kirjavahetust. Erilist kiindumust tundis ta aga itaalia keele vastu, mida oli asunud õppima 15aastaselt ja millest ta juba noormehena meie keelde tõlkeid tegi. Üliõpilasena õppis Grünthal veel rootsi, inglise, hispaania, läti, leedu ja osaliselt veel teisigi keeli. Polüglotina andis ta silmad ette kõigile nooreestlastele, olles Euroopale lähemal kui ükski teine nende seast.

 

Kahtlusalusena vanglas

Gümnaasiumis algas ka Grünthali kirjanduslik tegevus. Ta hakkas värsse kirjutama ja võttis osa kirjanduslikust ringist. 1900. aasta veebruaris asutati käsikirjaline ajakiri Noor-eestlane, mida kuni 1905. aastani, kui Tartus avaldati “tõeliste” nooreestlaste poolt Noor-Eesti I album, ilmus paarkümmend numbrit. Grünthali Saaremaa väljaande proosapaladest ja luuletustest trükiti hiljem mõned ära Noor-Eesti I albumis. Kui sõber Aavik 1902. aastal siirdus Tartu ülikooli keeleteadust õppima, tutvus Grünthal tema kaudu Gustav Suitsuga ning pärast Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist 1905. aastal siirdus temagi Emajõelinna. Kuid peagi suundus ta edasi Helsingi ülikooli, kus valis põhiaineks soome keele ja kirjanduse, rahvaluule ning Põhjamaade ajaloo. Sama aasta lõpul Eestit külastades vangistati Grünthal karistussalklaste poolt kahel korral kahtlustatuna osavõtus revolutsioonilisest tegevusest ning tal tuli kolm kuud viibida Tallinnas Toompea vanglas.

Polüglotina andis luuletaja ja rahvaluuleteadlane Villem Grünthal-Ridala silmad ette kõigile nooreestlastele, olles Euroopale lähemal kui ükski teine nende seast.
Isepäine ja kindlameelne
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Isepäine ja kindlameelne
SUURKUJU

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn