“Inimeste eest hoolitsetakse ja sotsiaalsüsteem on turvaline, ei saa kukkuda kohe läbi võrgu päris põhja,” nendib Austrias sotsiaaltööle pühendunud Hille Jaanimägi.

Sel hetkel, kui kohvrikaas kinni klõpsatas, oli Hille sinna pakkinud ka oma kahekümne eluaasta mälestused. Ta oli kindel, et Rohuneeme rannakive koos lapsepõlve tuttavate paikade ja kõige lähedasemate pereliikmetega ta enam ei näe. Aga abielutempel oli passis ja lennupiletid ootel, et alustada elu Austrias koos austerlasest abikaasaga, kellega Hille oli kohtunud oma kodukandis – tehnikust mees oli juhtumisi töötanud Muuga sadamaehitusel. “Lendasin Leningradist Viini, täiesti teise maailma. Kohale jõudes olin sõnatu,” meenutab Hille oma esimesi hetki välismaal, sest Nõukogude Eestist väljapoole polnud ta pääsenud. “Olen looduselaps, mulle suured linnad eriti ei meeldi. Ja kui ma esmapilgul nägin kõiki neid asfalteeritud tänavaid Viini kesklinnas, kus polnud rohuribasidki ega puid, siis see šokeeris.” Oli august 1985. Seejärel sõideti kohe abikaasaga Steiermarki, Austria kõige rohelisemale liidumaale. “Seal oli tõesti võrratu: mäed, ojad ja hästi maaliline loodus,” jutustab Hille, kes toona sõnagi saksa keelt ei osanud. “Mu mees oli Lõuna-Aafrika austerlane Kaplinnast, kellega rääkisime ainult inglise keeles, kuna ta ise oli inglise keele rääkija, aga läksin kohe ka saksa keelt õppima.” Tunnid olid iga päev kuus tundi järjest. Esimest korda oli Hille rahvusvahelises seltskonnas, koos erinevatest rahvustest inimestega üle maailma. “Hästi vahva oli ja siis hakkas mulle ka Viinis meeldima, olin fantastilise elu sees. Jõuluks oli mul saksa keel juba täitsa suus. Sõbrunesin koolikaaslastega, kellega harjutasime keelt ka pärast tunde.”   Mõtlesin, mida teha Vajadusest luua oma eestikeelne oaas otsis Hille üles Viinis elavad eesti naised, kes olid sinna elama läinud juba Teise maailmasõja ajal. “Neil oli eriline oma seltskond nagu filmis “Eestlane Pariisis”. Hakkasin nagu noor ajaloolane kõikide nende fantastiliste eesti prouadega suhtlema,” jutustab Hille. “Nende eredad isiksused ja elulood olid tõeliselt põnevad. Nägin erinevaid saatusi, mul oli neilt nii palju õppida.” Ühtlasi sai Hille eesti keeles rääkida. “See oli mulle hästi oluline.” Esialgu töötas naine sekretärina, kuigi tööd otsides oli ta oma saksa keele oskuse ja aktsendi pärast tundnud tohutut hirmu, ent Viinis elades ei ole tal kunagi olnud tunnet, et temasse suhtutakse nagu välismaalasesse. “Meid toetab skandinaavlase boonus. Arvatakse, et olen Rootsist või Norrast.” “Inimeste eest hoolitsetakse ja sotsiaalsüsteem on turvaline, ei saa kukkuda kohe läbi võrgu päris põhja,” nendib Austrias sotsiaaltööle pühendunud Hille Jaanimägi. web hosting services top

Piiritsoonist avatud ilma

Tiina Lang, foto Kalev Lilleorg

“Inimeste eest hoolitsetakse ja sotsiaalsüsteem on turvaline, ei saa kukkuda kohe läbi võrgu päris põhja,” nendib Austrias sotsiaaltööle pühendunud Hille Jaanimägi.

Piiritsoonist avatud ilma

Sel hetkel, kui kohvrikaas kinni klõpsatas, oli Hille sinna pakkinud ka oma kahekümne eluaasta mälestused. Ta oli kindel, et Rohuneeme rannakive koos lapsepõlve tuttavate paikade ja kõige lähedasemate pereliikmetega ta enam ei näe. Aga abielutempel oli passis ja lennupiletid ootel, et alustada elu Austrias koos austerlasest abikaasaga, kellega Hille oli kohtunud oma kodukandis – tehnikust mees oli juhtumisi töötanud Muuga sadamaehitusel.

“Lendasin Leningradist Viini, täiesti teise maailma. Kohale jõudes olin sõnatu,” meenutab Hille oma esimesi hetki välismaal, sest Nõukogude Eestist väljapoole polnud ta pääsenud. “Olen looduselaps, mulle suured linnad eriti ei meeldi. Ja kui ma esmapilgul nägin kõiki neid asfalteeritud tänavaid Viini kesklinnas, kus polnud rohuribasidki ega puid, siis see šokeeris.” Oli august 1985. Seejärel sõideti kohe abikaasaga Steiermarki, Austria kõige rohelisemale liidumaale. “Seal oli tõesti võrratu: mäed, ojad ja hästi maaliline loodus,” jutustab Hille, kes toona sõnagi saksa keelt ei osanud. “Mu mees oli Lõuna-Aafrika austerlane Kaplinnast, kellega rääkisime ainult inglise keeles, kuna ta ise oli inglise keele rääkija, aga läksin kohe ka saksa keelt õppima.” Tunnid olid iga päev kuus tundi järjest. Esimest korda oli Hille rahvusvahelises seltskonnas, koos erinevatest rahvustest inimestega üle maailma. “Hästi vahva oli ja siis hakkas mulle ka Viinis meeldima, olin fantastilise elu sees. Jõuluks oli mul saksa keel juba täitsa suus. Sõbrunesin koolikaaslastega, kellega harjutasime keelt ka pärast tunde.”

 

Mõtlesin, mida teha

Vajadusest luua oma eestikeelne oaas otsis Hille üles Viinis elavad eesti naised, kes olid sinna elama läinud juba Teise maailmasõja ajal. “Neil oli eriline oma seltskond nagu filmis “Eestlane Pariisis”. Hakkasin nagu noor ajaloolane kõikide nende fantastiliste eesti prouadega suhtlema,” jutustab Hille. “Nende eredad isiksused ja elulood olid tõeliselt põnevad. Nägin erinevaid saatusi, mul oli neilt nii palju õppida.” Ühtlasi sai Hille eesti keeles rääkida. “See oli mulle hästi oluline.”

Esialgu töötas naine sekretärina, kuigi tööd otsides oli ta oma saksa keele oskuse ja aktsendi pärast tundnud tohutut hirmu, ent Viinis elades ei ole tal kunagi olnud tunnet, et temasse suhtutakse nagu välismaalasesse. “Meid toetab skandinaavlase boonus. Arvatakse, et olen Rootsist või Norrast.”

“Inimeste eest hoolitsetakse ja sotsiaalsüsteem on turvaline, ei saa kukkuda kohe läbi võrgu päris põhja,” nendib Austrias sotsiaaltööle pühendunud Hille Jaanimägi.
Piiritsoonist avatud ilma
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Piiritsoonist avatud ilma
VÄLISMAAL

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri