Maagilisel päeval, 13. detsembril, peetakse Rootsis valguspidu. Valguse kuninganna Sankta Lucia auks, kes kannab peas põlevat küünlakrooni.

Õrn võbelev valguse kuma muutub aina kirkamaks ja jõulisemaks, niisamuti nagu lootuslikku valgust ja pimeduse kadu kuulutava laulu “Sankta Lucia” kõla, mida vaikselt liikuv rongkäik tasaste sammude sahinal ja küünlasära hubinas ennustab... “Sankta Lucia, Sankta Lucia,” kordavad mahedad lauluhääled valguse kuninganna võitu pimeduse üle 13. detsembri varahommikul, mil päikesevalgus ei ole veel päeva algusest märku andnud... Juliuse kalendri järgi peeti seda kuupäeva talviseks pööripäevaks, mil öö oli kõige pikem ja pimedam ning päev jälle kõige lühem. Sel maagilisel päeval pühitsevad rootslased mälestust ühest noorest naisest – Luciast –, kes oli pärit Sitsiiliast Sürakuusa linnast ja kellest sai 304. aastal pärast Kristust märter. Sankta Lucia on ka põhjuseks, miks valguspidu peetakse.   Püha Lucia ja tema unistus Lucia sündis arvatavalt 280. aastal pärast Kristust ja pärines üsna rikkast perest. Ta oli astunud ristiusku, mis sel ajal oli levinud juba ka Sitsiiliasse, ent oli keelatud ja põlu all. Neiu otsustas varakult, et ei abiellu, läheb kloostrisse, pühendub orbudele ja heategevusele ning annetab oma vara vaestele. Ent tema rikkad ja võimukad vanemad soovisid tütrele teistsugust tulevikku: nad andsid ta naiseks ühele mehele, kes ei olnud ristiusku ja kellega Lucia abielluda ei tahtnud. Protestiks torkas neiu oma silmad välja, asetas need kandikule ja saatis mehele. Legendi kohaselt taastas Jumal imeväel neiu silmad. Öeldi, et Lucia pimestas end talve kõige pikemal ja pimedamal ööl. Lucia viis ellu oma soovi: ta annetas venematelt saadud kaasavara vaestele. See ärritas tema abikaasat, mistõttu kaebas mees Rooma võimudele, et Lucia oli ristiusku. Selle eest oli ette nähtud surmanuhtlus. Lucia vangistati ja tapeti arvatavasti 304. aastal pärast Kristust. Üks versioon väidab, et ta põletati, teise variandi kohaselt aga raiuti ta pea mõõgaga maha. Ristiusku inimesed, kes elasid väljaspool Roomat, kuulutasid Lucia pärast hukkamist pimedate ja nägemispuuetega inimeste kaitseingliks. Maagilisel päeval, 13. detsembril, peetakse Rootsis valguspidu. Valguse kuninganna Sankta Lucia auks, kes kannab peas põlevat küünlakrooni. web hosting services top

Valguse kuninganna pidu

Mai-Liis Lepp, fotod: Pildipank 123

Maagilisel päeval, 13. detsembril, peetakse Rootsis valguspidu. Valguse kuninganna Sankta Lucia auks, kes kannab peas põlevat küünlakrooni.

Valguse kuninganna pidu

Õrn võbelev valguse kuma muutub aina kirkamaks ja jõulisemaks, niisamuti nagu lootuslikku valgust ja pimeduse kadu kuulutava laulu “Sankta Lucia” kõla, mida vaikselt liikuv rongkäik tasaste sammude sahinal ja küünlasära hubinas ennustab... “Sankta Lucia, Sankta Lucia,” kordavad mahedad lauluhääled valguse kuninganna võitu pimeduse üle 13. detsembri varahommikul, mil päikesevalgus ei ole veel päeva algusest märku andnud... Juliuse kalendri järgi peeti seda kuupäeva talviseks pööripäevaks, mil öö oli kõige pikem ja pimedam ning päev jälle kõige lühem. Sel maagilisel päeval pühitsevad rootslased mälestust ühest noorest naisest – Luciast –, kes oli pärit Sitsiiliast Sürakuusa linnast ja kellest sai 304. aastal pärast Kristust märter. Sankta Lucia on ka põhjuseks, miks valguspidu peetakse.

 

Püha Lucia ja tema unistus

Lucia sündis arvatavalt 280. aastal pärast Kristust ja pärines üsna rikkast perest. Ta oli astunud ristiusku, mis sel ajal oli levinud juba ka Sitsiiliasse, ent oli keelatud ja põlu all. Neiu otsustas varakult, et ei abiellu, läheb kloostrisse, pühendub orbudele ja heategevusele ning annetab oma vara vaestele. Ent tema rikkad ja võimukad vanemad soovisid tütrele teistsugust tulevikku: nad andsid ta naiseks ühele mehele, kes ei olnud ristiusku ja kellega Lucia abielluda ei tahtnud. Protestiks torkas neiu oma silmad välja, asetas need kandikule ja saatis mehele. Legendi kohaselt taastas Jumal imeväel neiu silmad. Öeldi, et Lucia pimestas end talve kõige pikemal ja pimedamal ööl.

Lucia viis ellu oma soovi: ta annetas venematelt saadud kaasavara vaestele. See ärritas tema abikaasat, mistõttu kaebas mees Rooma võimudele, et Lucia oli ristiusku. Selle eest oli ette nähtud surmanuhtlus. Lucia vangistati ja tapeti arvatavasti 304. aastal pärast Kristust. Üks versioon väidab, et ta põletati, teise variandi kohaselt aga raiuti ta pea mõõgaga maha. Ristiusku inimesed, kes elasid väljaspool Roomat, kuulutasid Lucia pärast hukkamist pimedate ja nägemispuuetega inimeste kaitseingliks.

Maagilisel päeval, 13. detsembril, peetakse Rootsis valguspidu. Valguse kuninganna Sankta Lucia auks, kes kannab peas põlevat küünlakrooni.
Valguse kuninganna pidu
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Valguse kuninganna pidu
MAAILM

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn