Tihtipeale tunduvad kõige armsamad olevat just need jõulutraditsioonid, mis olid meie lapsepõlvekodus. Mis saab aga siis, kui abikaasad on pärit erinevast kultuuriruumist ja võib-olla veel erinevat uskugi?

Enne lapse sündi müügiesindajana töötanud Alexandra Issany (30) on sündinud ja kasvanud Prantsusmaal, aga tema perekond on pärit väikeselt Réunioni saarelt, mis asub Madagaskarist 800 km ida pool. Eestis on ta oma eestlasest elukaaslase ja peagi pooleteiseaastase tütrega nüüdseks elanud kümme kuud. Eelmise aasta jõulud olid tema esimesed jõulud Eestis. Elukaaslasega ühiseid jõule on ta veetnud ka Prantsusmaal oma perekonna seltsis ja Hispaanias, kus nad kahekesi mõnda aega elasid. Alexandra isa on moslem ja ema kristlane, peres tähistatakse mõlema usundiga seotud pühi, kuigi naise sõnul ei ole tema vanemad eriti usklikud. “Järgime pigem kultuuritraditsioone, mis ühe või teise usu ja kommetega kaasnevad,” nendib ta. Näiteks jõuluõhtust kirikuskäiku mäletab Alexandra vaid ühe korra oma lapsepõlvest. “Siis jäin ka kirikus magama, olin veel üsna väike,” naerab ta. Enamasti peetakse tema suguvõsas jõulupühi laiendatud pereringis, kus on tädide-onude pered, vanaemad-vanaisad, lapsed-lapselapsed... Jõulupidu on üsna hoogne – pärast pidusööki ja sinna juurde kuuluvat jutuajamist lükatakse lauad-toolid seina äärde, lauldakse ja tantsitakse tihtipeale kella kahe-kolmeni öösel. Lastele on loomulikult oluline ka kinkide ootamine. Neil harvadel aastatel, kui oldi vaid oma perega kodus, istuti koos jõululauas, oodati jõuluvana ja nauditi lihtsalt koosolemist. Alexandra ja tema õed armastasid ka õhtu lõpetuseks kõik koos vanemate voodisse pugeda ja seal telekat vaadata, kuni silmad veel vähegi lahti püsisid. Kuna nüüdseks elavad viis õde neljas erinevas riigis, on kõige olulisemaks muutunud pühade ajal kokkusaamine ja koos olemine. Mõnel aastal saavad vanematekoju pühi veetma tulla vaid kaks tütart, mõnikord aga lausa neli... Värskelt Eestisse kolinuna veetis Alexndra eelmise aasta jõulupühad elukaaslase ema ja venna perega. “Eesti jõulud on väga vaiksed ja rahulikud, ma ei nimetakski seda tähistamiseks või pidutsemiseks,” jagab naine oma esmamuljeid. “Süüakse väga palju, kogu jõuluõhtu möödubki söögilaua ümber. Ka toidud on teistsugused, aga mõte ju tegelikult sama, et pere oleks koos ja nauditaks üksteise seltskonda,” jõuab ta järeldusele. Lisaks kontrastile hiliste öötundideni koos laulmise-tantsimise ja vaikselt söögilaua ümber jutuajamise vahel toob Alexandra peamise erinevusena välja jõulutoidud. Ka Aafrika külje all Réunioni saarel on verivorstid olemas – retsept on küll teine, aga põhikoostis sarnane. “Seal on verivorsti vürtsikam variant,” iseloomustab Alexandra. Tema vanematekodu peamised pühadetoidud on kalkunipraad ja suitsulõhe ning laual peab olema magustoit bûche de Noël – šokolaadirullbiskviit, millele ilmtingimata antakse mahalangenud palgi välimus. Tihtipeale tunduvad kõige armsamad olevat just need jõulutraditsioonid, mis olid meie lapsepõlvekodus. Mis saab aga siis, kui abikaasad on pärit erinevast kultuuriruumist ja võib-olla veel erinevat uskugi? web hosting services top

Igas peres isemoodi

Maarja Pild, fotod: Aldo Luud, erakogu

Tihtipeale tunduvad kõige armsamad olevat just need jõulutraditsioonid, mis olid meie lapsepõlvekodus. Mis saab aga siis, kui abikaasad on pärit erinevast kultuuriruumist ja võib-olla veel erinevat uskugi?

Igas peres isemoodi

Enne lapse sündi müügiesindajana töötanud Alexandra Issany (30) on sündinud ja kasvanud Prantsusmaal, aga tema perekond on pärit väikeselt Réunioni saarelt, mis asub Madagaskarist 800 km ida pool. Eestis on ta oma eestlasest elukaaslase ja peagi pooleteiseaastase tütrega nüüdseks elanud kümme kuud. Eelmise aasta jõulud olid tema esimesed jõulud Eestis. Elukaaslasega ühiseid jõule on ta veetnud ka Prantsusmaal oma perekonna seltsis ja Hispaanias, kus nad kahekesi mõnda aega elasid.

Alexandra isa on moslem ja ema kristlane, peres tähistatakse mõlema usundiga seotud pühi, kuigi naise sõnul ei ole tema vanemad eriti usklikud. “Järgime pigem kultuuritraditsioone, mis ühe või teise usu ja kommetega kaasnevad,” nendib ta. Näiteks jõuluõhtust kirikuskäiku mäletab Alexandra vaid ühe korra oma lapsepõlvest. “Siis jäin ka kirikus magama, olin veel üsna väike,” naerab ta. Enamasti peetakse tema suguvõsas jõulupühi laiendatud pereringis, kus on tädide-onude pered, vanaemad-vanaisad, lapsed-lapselapsed... Jõulupidu on üsna hoogne – pärast pidusööki ja sinna juurde kuuluvat jutuajamist lükatakse lauad-toolid seina äärde, lauldakse ja tantsitakse tihtipeale kella kahe-kolmeni öösel. Lastele on loomulikult oluline ka kinkide ootamine. Neil harvadel aastatel, kui oldi vaid oma perega kodus, istuti koos jõululauas, oodati jõuluvana ja nauditi lihtsalt koosolemist. Alexandra ja tema õed armastasid ka õhtu lõpetuseks kõik koos vanemate voodisse pugeda ja seal telekat vaadata, kuni silmad veel vähegi lahti püsisid. Kuna nüüdseks elavad viis õde neljas erinevas riigis, on kõige olulisemaks muutunud pühade ajal kokkusaamine ja koos olemine. Mõnel aastal saavad vanematekoju pühi veetma tulla vaid kaks tütart, mõnikord aga lausa neli...

Värskelt Eestisse kolinuna veetis Alexndra eelmise aasta jõulupühad elukaaslase ema ja venna perega. “Eesti jõulud on väga vaiksed ja rahulikud, ma ei nimetakski seda tähistamiseks või pidutsemiseks,” jagab naine oma esmamuljeid. “Süüakse väga palju, kogu jõuluõhtu möödubki söögilaua ümber. Ka toidud on teistsugused, aga mõte ju tegelikult sama, et pere oleks koos ja nauditaks üksteise seltskonda,” jõuab ta järeldusele. Lisaks kontrastile hiliste öötundideni koos laulmise-tantsimise ja vaikselt söögilaua ümber jutuajamise vahel toob Alexandra peamise erinevusena välja jõulutoidud. Ka Aafrika külje all Réunioni saarel on verivorstid olemas – retsept on küll teine, aga põhikoostis sarnane. “Seal on verivorsti vürtsikam variant,” iseloomustab Alexandra. Tema vanematekodu peamised pühadetoidud on kalkunipraad ja suitsulõhe ning laual peab olema magustoit bûche de Noël – šokolaadirullbiskviit, millele ilmtingimata antakse mahalangenud palgi välimus.

Tihtipeale tunduvad kõige armsamad olevat just need jõulutraditsioonid, mis olid meie lapsepõlvekodus. Mis saab aga siis, kui abikaasad on pärit erinevast kultuuriruumist ja võib-olla veel erinevat uskugi?
Igas peres isemoodi
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Igas peres isemoodi
HINGENÕU

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn