“Kas sa oled täna juba riisi söönud?” “Jah, olen!”. Nii tervitavad teineteist nevarid – iidne rahvas, kes elab Himaalaja mäestiku jalamil Kathmandu orus ning kelle kunagist kuningriiki tänapäeval Nepalina tuntakse.

Nevarid on Kathmandu orus elanud juba aegade algusest saati. Tuntuima budistliku legendi kohaselt sai kõik alguse, kui bodhisattva Manjushri tänase Kathmandu oru kohal olnud järve ümbritsevasse kaljusse püha mõõgaga avause raius ja järvest vee välja lasi. Seejärel asutas Manjushri linna nimega Manjupattan ning määras selle kuningaks Dharmakara. Seda tekkelugu toetavad ka tänapäevased geoloogilised uuringud, mis kinnitavad kunagise järve olemasolu ja annavad seletust sellest, miks Katmandu oru pinnas nõnda viljakas on. Manjupattani linna tuntakse tänapäeval Manjipana ning Manjushrit austatakse seal asuvas pühamus endiselt suure lugupidamisega. Paljude rahvaste kultuuris on toidul tähtis osa, kuid nevarite jaoks hoopis eriline tähendus. Toit on kõige alus. Selle järgi, mida keegi sööb, võib aru saada tema kuuluvusest ühiskonda, usulistest veendumustest ning ka jõukusest. Toiduga on tihedalt seotud nevarite usulised ja kultuurilised rituaalid ning pühad. Nevarid jaotavad oma toidukorrad kolme suurde gruppi: igapäevased riisitoidud, lõunaeine ja pidusöögid. Toitu võetakse parema käega Igapäevast riisitoitu süüakse kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. See koosneb harilikult keedetud riisist, läätsesupist ning aed- ja juurviljadest. Rikkamad nevarid võivad endale vahel selle toidukorra ajal ka pisut liha lubada. Lõunaeineks pakutakse praetud riisihelbeid, mida süüakse röstitud ning karriga segatud sojaubade, hapendatud sinepilehtede või karrikartulitega. Kui võimalik, võetakse kõrvale ka pisut liha ja õlut. Kui hommiku- ja õhtusööki süüakse harilikult koduses köögis vaikimisi, siis lõunasööki pigem koos teistega, juttu vestes, isegi nalja visates. Kiire töö ajal – näiteks saaki koristades, kui pole aega koju einestama minna, süüakse lõunat otse põllul. Nevarid söövad kätega ning see, kes ja kuidas toitu puutub, on ülitähtis. Kuna vasakut kätt peetakse räpaseks, tohib toitu võtta vaid parema käega. Kord huuli puudutanud sööki peetakse saastunuks, seetõttu murtakse leiba just parajate suutäite kaupa, mitte ei ampsata nagu meil kombeks on. Ka iseenese huuli kord puutununa on toit juba räpane. Õlu ja muud alkohoolsed joogid on juba oma olemuselt rikutud, seetõttu juuakse neid pudelist või jooginõust. Vesi aga peab olema puhas ja selle tagamiseks kallatakse vett suhu, mitte ei rüübata. “Kas sa oled täna juba riisi söönud?” “Jah, olen!”. Nii tervitavad teineteist nevarid – iidne rahvas, kes elab Himaalaja mäestiku jalamil Kathmandu orus ning kelle kunagist kuningriiki tänapäeval Nepalina tuntakse. web hosting services top

Nevarite toidutavad

Ave Riisberg, fotod: Pildipank 123

“Kas sa oled täna juba riisi söönud?” “Jah, olen!”. Nii tervitavad teineteist nevarid – iidne rahvas, kes elab Himaalaja mäestiku jalamil Kathmandu orus ning kelle kunagist kuningriiki tänapäeval Nepalina tuntakse.

Nevarite toidutavad

Nevarid on Kathmandu orus elanud juba aegade algusest saati. Tuntuima budistliku legendi kohaselt sai kõik alguse, kui bodhisattva Manjushri tänase Kathmandu oru kohal olnud järve ümbritsevasse kaljusse püha mõõgaga avause raius ja järvest vee välja lasi. Seejärel asutas Manjushri linna nimega Manjupattan ning määras selle kuningaks Dharmakara. Seda tekkelugu toetavad ka tänapäevased geoloogilised uuringud, mis kinnitavad kunagise järve olemasolu ja annavad seletust sellest, miks Katmandu oru pinnas nõnda viljakas on. Manjupattani linna tuntakse tänapäeval Manjipana ning Manjushrit austatakse seal asuvas pühamus endiselt suure lugupidamisega.

Paljude rahvaste kultuuris on toidul tähtis osa, kuid nevarite jaoks hoopis eriline tähendus. Toit on kõige alus. Selle järgi, mida keegi sööb, võib aru saada tema kuuluvusest ühiskonda, usulistest veendumustest ning ka jõukusest. Toiduga on tihedalt seotud nevarite usulised ja kultuurilised rituaalid ning pühad. Nevarid jaotavad oma toidukorrad kolme suurde gruppi: igapäevased riisitoidud, lõunaeine ja pidusöögid.

Toitu võetakse parema käega

Igapäevast riisitoitu süüakse kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. See koosneb harilikult keedetud riisist, läätsesupist ning aed- ja juurviljadest. Rikkamad nevarid võivad endale vahel selle toidukorra ajal ka pisut liha lubada.

Lõunaeineks pakutakse praetud riisihelbeid, mida süüakse röstitud ning karriga segatud sojaubade, hapendatud sinepilehtede või karrikartulitega. Kui võimalik, võetakse kõrvale ka pisut liha ja õlut. Kui hommiku- ja õhtusööki süüakse harilikult koduses köögis vaikimisi, siis lõunasööki pigem koos teistega, juttu vestes, isegi nalja visates. Kiire töö ajal – näiteks saaki koristades, kui pole aega koju einestama minna, süüakse lõunat otse põllul.

Nevarid söövad kätega ning see, kes ja kuidas toitu puutub, on ülitähtis. Kuna vasakut kätt peetakse räpaseks, tohib toitu võtta vaid parema käega. Kord huuli puudutanud sööki peetakse saastunuks, seetõttu murtakse leiba just parajate suutäite kaupa, mitte ei ampsata nagu meil kombeks on. Ka iseenese huuli kord puutununa on toit juba räpane. Õlu ja muud alkohoolsed joogid on juba oma olemuselt rikutud, seetõttu juuakse neid pudelist või jooginõust. Vesi aga peab olema puhas ja selle tagamiseks kallatakse vett suhu, mitte ei rüübata.

“Kas sa oled täna juba riisi söönud?” “Jah, olen!”. Nii tervitavad teineteist nevarid – iidne rahvas, kes elab Himaalaja mäestiku jalamil Kathmandu orus ning kelle kunagist kuningriiki tänapäeval Nepalina tuntakse.
Nevarite toidutavad
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Nevarite toidutavad
TEA JA MAITSE

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn