Igas peres on kombeid, mis loodud ise või mõjutatud vanadest tavadest: isegi kui soovid kaalust alla võtta, siis aastavahetuse ööl pead ikkagi seitse korda sööma, et puudust vältida!

Uue kalendriaasta tähistamise traditsioon on vähem kui 400 aastat vana, sest 1631. aastal reglementeeris paavst kalendriaasta alguse esimesele jaanuarile, kuid uue aasta vastuvõtmise pidustused on kordades vanemad. Põlluharijatele tähistas aasta lõppu saagi kokkukorjamine ning selleks, et seda alati jätkuks, tehti maagiat: põletati õlgi, hüpati kuhugi, hoiti midagi alles ja nii edasi. Meie pokaalide kokkulöömine ning hea uue aasta soovimine on kaasaegne korterivariant külluse ja edu maagiast. Eestlastel oli uue aasta ennustamiseks ja soovimaagiaks enam kui üks variant: mardipäeval vilja põrandale loopides sooviti viljaõnne, vastlapäeval ennustati liu pikkuse järgi linade pikkust ning pööripäeva ehk jõulude kombed segunesid tasapisi nääridega. Ennustati nii veepinna, tuha, leegi kui ka selle järgi, mis asendis ja suunas selja taha visatud king on – kas saab mehele, on oodata sündi või surma. Nii nagu praegu kirjutavad vallalised oma uusaastasoovidesse lootuse kohata unelmate kaasat ja suitsetajad lubavad parema tervise nimel pahest loobuda. Kuid vanad eestlaste näärikombed ehedal kujul pole unarusse vajunud ka 21. sajandil. “Kuna mu mees on saarlane, siis oleme aastavahetustel Saaremaal käinud sugulaste ning saarlastest sõpradega küla vahel sokku jooksmas,” üllatab igapäevaselt Tartus elav Laura Sünter. “Saaremaa on üks väheseid kantse, kus veel tänapäevani on säilinud näärisoku traditsioon. Sokujooksjatel on ikka pill kaasas ja sokul vana kasukas ning kadakapuust sokuraam koos sokupea ning kadakaokstest sabaga. Vana lehmakell on kaelas. Soku ajaja ajab sokku vitsaga taga. Ukse taga sokk kolistab lehmakella ja määgib ning mökitab nii valjusti, kui jaksab. Sees puksib sokk kõiki sarvedega. Vanasti oli see omamoodi viljakusrituaal ja soku puksimine mõjus eriti õnnetoovalt just talutütardele ja viljakas eas naisterahvastele.”   Näärisokk, karneval, lumeskulptuurid Laura selgitab, et kus sokuseltskond sisse lastakse, seal lauldakse, mängitakse pilli ja soovitakse pererahvale head uusaastaõnne. Pererahvas kostitab sokurahvast ja mõnikord jäävad osad sokuseltskonnast sinna tallu pidutsema. Samas võib igast talust liituda uusi sokujooksjad. “Kus sokujooksjad lahkelt vastu võetakse, seal kirjutab näärisokk kriidiga uksele uue aastaarvu. Aga kus sokku sisse ei lasta, seal kirjutatakse kriidiga uksele 1890 või 1961 vms!” Laura sõnul jõuab enamik sokujooksjaid ikka 1. jaanuaril koju tagasi, aga vanal ajal olevat juhtunud, et mõned neist jäid küla peale uusaastapoisiks ning jõudsid koju alles kolmekuningapäevaks. “Meie oleme reeglina ikka 1. jaanuari hommikuks kodutallu tagasi jõudnud.” Ent see polegi nii lihtne, kui tundub. “Viimasel ajal tuleb nääriööl läbi matkata väga pikki vahemaid, sest külad on peaaegu tühjaks jäänud ja kahjuks ainult mõnedes üksikutes majades olid inimesed nääriööl kodus. Ka meie oleme viimasel ajal enne sokujooksu oma talu juures või Rannaküla sadamas ilutulestikke taeva poole lasknud. Rannaküla sadamast on ka Hiiumaa ilutulestikud hea ilma korral ilusti näha.” Ka enne saarlasega abiellumist ei istunud Laura vana-aasta õhtul kodus teleri ees. “Teismelisena ja varatäiskasvanuna oli meil sõpradega kombeks aastavahetusel uisutada, suusatada või korraldada teemapidu koos karnevali ja temaatilise toiduga ning kõige muu vastava sümboolikaga.” Tegevused sõltusid suuresti ilmastikuoludest. Kui lumi kokku hakkas, siis korraldasid nad lumeskulptuuride näituse, kus igaüks tegi oma looma või mingi muu kujutise. Kui suured, lärmakad ja ülemeelikud karnevalipeod hakkasid ennast ammendama, siis tekkis koos väikese enda asutatud matakaklubi “Kuukala” sõpradega traditsioon sõita aastavahetuseks metsamajja kohe mitmeks päevaks. Igas peres on kombeid, mis loodud ise või mõjutatud vanadest tavadest: isegi kui soovid kaalust alla võtta, siis aastavahetuse ööl pead ikkagi seitse korda sööma, et puudust vältida! web hosting services top

Tervitades uut aastat

Madli Zobel, fotod: Aldo Luud, Vahur Pormeister, erakogu

Igas peres on kombeid, mis loodud ise või mõjutatud vanadest tavadest: isegi kui soovid kaalust alla võtta, siis aastavahetuse ööl pead ikkagi seitse korda sööma, et puudust vältida!

Tervitades uut aastat

Uue kalendriaasta tähistamise traditsioon on vähem kui 400 aastat vana, sest 1631. aastal reglementeeris paavst kalendriaasta alguse esimesele jaanuarile, kuid uue aasta vastuvõtmise pidustused on kordades vanemad. Põlluharijatele tähistas aasta lõppu saagi kokkukorjamine ning selleks, et seda alati jätkuks, tehti maagiat: põletati õlgi, hüpati kuhugi, hoiti midagi alles ja nii edasi. Meie pokaalide kokkulöömine ning hea uue aasta soovimine on kaasaegne korterivariant külluse ja edu maagiast.

Eestlastel oli uue aasta ennustamiseks ja soovimaagiaks enam kui üks variant: mardipäeval vilja põrandale loopides sooviti viljaõnne, vastlapäeval ennustati liu pikkuse järgi linade pikkust ning pööripäeva ehk jõulude kombed segunesid tasapisi nääridega. Ennustati nii veepinna, tuha, leegi kui ka selle järgi, mis asendis ja suunas selja taha visatud king on – kas saab mehele, on oodata sündi või surma. Nii nagu praegu kirjutavad vallalised oma uusaastasoovidesse lootuse kohata unelmate kaasat ja suitsetajad lubavad parema tervise nimel pahest loobuda.

Kuid vanad eestlaste näärikombed ehedal kujul pole unarusse vajunud ka 21. sajandil. “Kuna mu mees on saarlane, siis oleme aastavahetustel Saaremaal käinud sugulaste ning saarlastest sõpradega küla vahel sokku jooksmas,” üllatab igapäevaselt Tartus elav Laura Sünter. “Saaremaa on üks väheseid kantse, kus veel tänapäevani on säilinud näärisoku traditsioon. Sokujooksjatel on ikka pill kaasas ja sokul vana kasukas ning kadakapuust sokuraam koos sokupea ning kadakaokstest sabaga. Vana lehmakell on kaelas. Soku ajaja ajab sokku vitsaga taga. Ukse taga sokk kolistab lehmakella ja määgib ning mökitab nii valjusti, kui jaksab. Sees puksib sokk kõiki sarvedega. Vanasti oli see omamoodi viljakusrituaal ja soku puksimine mõjus eriti õnnetoovalt just talutütardele ja viljakas eas naisterahvastele.”

 

Näärisokk, karneval, lumeskulptuurid

Laura selgitab, et kus sokuseltskond sisse lastakse, seal lauldakse, mängitakse pilli ja soovitakse pererahvale head uusaastaõnne. Pererahvas kostitab sokurahvast ja mõnikord jäävad osad sokuseltskonnast sinna tallu pidutsema. Samas võib igast talust liituda uusi sokujooksjad. “Kus sokujooksjad lahkelt vastu võetakse, seal kirjutab näärisokk kriidiga uksele uue aastaarvu. Aga kus sokku sisse ei lasta, seal kirjutatakse kriidiga uksele 1890 või 1961 vms!” Laura sõnul jõuab enamik sokujooksjaid ikka 1. jaanuaril koju tagasi, aga vanal ajal olevat juhtunud, et mõned neist jäid küla peale uusaastapoisiks ning jõudsid koju alles kolmekuningapäevaks. “Meie oleme reeglina ikka 1. jaanuari hommikuks kodutallu tagasi jõudnud.” Ent see polegi nii lihtne, kui tundub. “Viimasel ajal tuleb nääriööl läbi matkata väga pikki vahemaid, sest külad on peaaegu tühjaks jäänud ja kahjuks ainult mõnedes üksikutes majades olid inimesed nääriööl kodus. Ka meie oleme viimasel ajal enne sokujooksu oma talu juures või Rannaküla sadamas ilutulestikke taeva poole lasknud. Rannaküla sadamast on ka Hiiumaa ilutulestikud hea ilma korral ilusti näha.”

Ka enne saarlasega abiellumist ei istunud Laura vana-aasta õhtul kodus teleri ees. “Teismelisena ja varatäiskasvanuna oli meil sõpradega kombeks aastavahetusel uisutada, suusatada või korraldada teemapidu koos karnevali ja temaatilise toiduga ning kõige muu vastava sümboolikaga.” Tegevused sõltusid suuresti ilmastikuoludest. Kui lumi kokku hakkas, siis korraldasid nad lumeskulptuuride näituse, kus igaüks tegi oma looma või mingi muu kujutise.

Kui suured, lärmakad ja ülemeelikud karnevalipeod hakkasid ennast ammendama, siis tekkis koos väikese enda asutatud matakaklubi “Kuukala” sõpradega traditsioon sõita aastavahetuseks metsamajja kohe mitmeks päevaks.

Igas peres on kombeid, mis loodud ise või mõjutatud vanadest tavadest: isegi kui soovid kaalust alla võtta, siis aastavahetuse ööl pead ikkagi seitse korda sööma, et puudust vältida!
Tervitades uut aastat
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Tervitades uut aastat
HINGENÕU

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri