Ennetades väsimust

Sirli Kivisaar, toitumisterapeut; fotod: Pildipank123

Kuidas ja mida süüa, et kevade lähenedes oleksid endiselt ergas ega tunneks end loiu või väsinuna?

Ennetades väsimust

Muidugi tuleb nautida igal võimalusel päikest ja meenutada, et kui D-vitamiini varusid kehas napib, ilmneb väsimus, raskustunne jalgades, lihaste nõrkus ja valulikkus. Seetõttu tulekski rohkem süüa D-vitamiini sisaldavaid toiduaineid: tursamaksaõli, külmaveekalu, võid, munakollaseid, maksa, seeni ja piima. Ka köögiviljades leidub D-vitamiini, kuid palju väiksemal määral, kõige rikkalikumalt rohelistes lehtviljades. Kuna me ei suuda neid toiduaineid aga iga päev nii palju süüa, et D-vitamiini vajadust katta, võiks eelistada D-vitamiiniga rikastatud toite. Ka võiks lasta kindlaks määrata oma D-vitamiini taseme. Kui seda napib, võta kahe kuu jooksul 5000 ühikut D-vitamiini päevas. Seejärel lase teha kordusanalüüs. Kui sul D-vitamiinist enam vajaka ei ole, siis võid jätkata igapäevaselt D-vitamiini võtmist annuses 1000–2000 ühikut, mis aitab saavutatud taset hoida.

 

B-vitamiin

Kuigi D-vitamiini taset on toiduga raske tõsta, saab seda väga edukalt teha teiste toitainetega, mille puudus võib samuti väsimuse teket soodustada. Ühed neist on B-grupi vitamiinid, mille defitsiidi peamiseks tunnuseks on just väsimus ja meeleolumuutused. Isegi väike B-vitamiinide puudus häirib ajutegevust, mõjutades seeläbi nii mõtlemist kui ka tundeid.

Üheks B-vitamiinide puuduse põhjuseks peetakse rafineeritud ja töödeldud toitu, millest on tänu töötlemisele palju olulisi toitaineid kaduma läinud. Seega väldi oma toidulaual liigselt töödeldud toitu. Eelista täisteraviljatooteid, mis on peamiseks B-vitamiinide allikaks, kuigi neid leidub ka pärmis, pähklites, seemnetes, idudes, erinevates liha-, aed- ja puuviljatoitudes.

Närvisüsteemile on väga oluline B12-vitamiin, mida on meie kehal üksnes taimsest toidust väga raske omastada, palju paremini saame seda loomsest toidust.