“Olevik ja tulevik on tore, minevik päikest täis. Nii see elu ongi,” sedastab Rakvere Teatri peanäitejuht, lavastaja ja näitleja Üllar Saaremäe (47). “Liigun endiselt samu radu ega kavatse ametit vahetada.”

Üllari piibumahvist joonistub õhku selge kontuuriga suitsupilv, justkui aidates tal selitada mälestusi ja koondada mõtteid. Ta ei põikle, kui on vaja hetkeks seista silmitsi iseenda, olnu ja olevaga.   Kes on olnud sinu suurimad mõjutajad? Lapsepõlves eelkõige ema, kellega koos kasvasin ja kes oli ka mu esimene õpetaja kuni neljanda klassini. Ema oli mu hoidja, kaitsja ja õpetaja. Esimesed ja kõige tähtsamad arusaamad elust tulid temalt, seejärel vennalt, sõpradelt ja õpetajatelt nii keskkoolist kui ka teatrikoolist. Kalju Komissarov, kes mu enda kursusele vastu võttis, on otseselt mu elu mõjutanud, sest otsustas: sellest mehest võiks saada teatriinimene, näitleja, lavastaja.   Kui kergesti vormitav oled olnud? Teatrihuvi tekkis mul üsna varakult, kuigi Kohtla-Nõmmel ja hiljem Kohtla-Järvel koolis käies meil kooliteatrit ei olnud. Olin vaatleja ja vaataja. Kohtla-Nõmme klubis küll tehti aeg-ajalt jõulunäidendeid, aga veidigi erialast õpetust ei saanud ma enne, kui olin lavakunstikateedrisse astunud. Minu tarkus on seisnenud selles, et olen olnud väga vastuvõtlik kõigele, mida mulle õpetatakse. Teatrihuvi algas mul kuskil kuuendas klassis, kui tegime kooli näitemängu. Mulle tundus, et see energia- või laenguvahetus, mis toimub lava ja publiku vahel, on midagi pöörast, mis mind tõmbas. Seda sõnulseletamatut tõmmet võib nimetada ka edevuseks, mis ajab noored inimesed lavale. Hakkasin vaikselt sellele mõtlema, teistele ametitele mõtlemata. Eks poisid tahavad ikka olla meremehed, uurijad, sõdurid või ohvitserid, aga nii 13–14aastase kutina sain aru: miks need ametid meeldivad, on üks asi, aga tegelikult saavad neid mängida filmis vm näitlejad. Mõistsin, et näitlejaamet on väga põnev, aga tundus kauge ja kättesaamatuna, olles kusagil kõrgustes. Täiesti teadlikult hakkasin käima vaatamas, eriti keskkooli ajal, kõiki külalisetendusi, mida teatrid meie “idablokki” andma tulid. Üheksandas klassis oli selge, kuhu ma lähen, aga ma ei osanud r-tähte, see tuli ära õppida. “Olevik ja tulevik on tore, minevik päikest täis. Nii see elu ongi,” sedastab Rakvere Teatri peanäitejuht, lavastaja ja näitleja Üllar Saaremäe (47). “Liigun endiselt samu radu ega kavatse ametit vahetada.” web hosting services top

Üks ja ainus eesmärk

Tiina lang, fotod: Erakogu

“Olevik ja tulevik on tore, minevik päikest täis. Nii see elu ongi,” sedastab Rakvere Teatri peanäitejuht, lavastaja ja näitleja Üllar Saaremäe (47). “Liigun endiselt samu radu ega kavatse ametit vahetada.”

Üks ja ainus eesmärk

Üllari piibumahvist joonistub õhku selge kontuuriga suitsupilv, justkui aidates tal selitada mälestusi ja koondada mõtteid. Ta ei põikle, kui on vaja hetkeks seista silmitsi iseenda, olnu ja olevaga.

 

Kes on olnud sinu suurimad mõjutajad?

Lapsepõlves eelkõige ema, kellega koos kasvasin ja kes oli ka mu esimene õpetaja kuni neljanda klassini. Ema oli mu hoidja, kaitsja ja õpetaja. Esimesed ja kõige tähtsamad arusaamad elust tulid temalt, seejärel vennalt, sõpradelt ja õpetajatelt nii keskkoolist kui ka teatrikoolist. Kalju Komissarov, kes mu enda kursusele vastu võttis, on otseselt mu elu mõjutanud, sest otsustas: sellest mehest võiks saada teatriinimene, näitleja, lavastaja.

 

Kui kergesti vormitav oled olnud?

Teatrihuvi tekkis mul üsna varakult, kuigi Kohtla-Nõmmel ja hiljem Kohtla-Järvel koolis käies meil kooliteatrit ei olnud. Olin vaatleja ja vaataja. Kohtla-Nõmme klubis küll tehti aeg-ajalt jõulunäidendeid, aga veidigi erialast õpetust ei saanud ma enne, kui olin lavakunstikateedrisse astunud. Minu tarkus on seisnenud selles, et olen olnud väga vastuvõtlik kõigele, mida mulle õpetatakse. Teatrihuvi algas mul kuskil kuuendas klassis, kui tegime kooli näitemängu. Mulle tundus, et see energia- või laenguvahetus, mis toimub lava ja publiku vahel, on midagi pöörast, mis mind tõmbas. Seda sõnulseletamatut tõmmet võib nimetada ka edevuseks, mis ajab noored inimesed lavale. Hakkasin vaikselt sellele mõtlema, teistele ametitele mõtlemata. Eks poisid tahavad ikka olla meremehed, uurijad, sõdurid või ohvitserid, aga nii 13–14aastase kutina sain aru: miks need ametid meeldivad, on üks asi, aga tegelikult saavad neid mängida filmis vm näitlejad. Mõistsin, et näitlejaamet on väga põnev, aga tundus kauge ja kättesaamatuna, olles kusagil kõrgustes. Täiesti teadlikult hakkasin käima vaatamas, eriti keskkooli ajal, kõiki külalisetendusi, mida teatrid meie “idablokki” andma tulid. Üheksandas klassis oli selge, kuhu ma lähen, aga ma ei osanud r-tähte, see tuli ära õppida.

“Olevik ja tulevik on tore, minevik päikest täis. Nii see elu ongi,” sedastab Rakvere Teatri peanäitejuht, lavastaja ja näitleja Üllar Saaremäe (47). “Liigun endiselt samu radu ega kavatse ametit vahetada.”
Üks ja ainus eesmärk
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Üks ja ainus eesmärk
NÜÜD TEISITI

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn