Meie menüüs ei leidu enam piisavalt rohelisi herneid, leht- ja kaunvilju, brokolit ning ka foolaadirikas maks hakkab toidulaualt vähehaaval kaduma. Nende asemel eelistame töödeldud, pakendatud toitu, kuhu tootja on vitamiine ja mineraalaineid juurde lisama hakanud, et tasa teha valmistusega kaotatut. Kevad on hea aeg jälle end muuta rohelise kraami suurtarbijaks, kasutades selleks nii umbrohte, võrseid, pungi, noori lehti, aga ka peatselt valmivaid salateid, ürte ning köögivilju, et taastada kokku kuivanud folaadivarud oma organismis. Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toitudes ei leidu ja mida saadakse toidulisanditest, aga ka söögist, millele seda on lisatud. Alles organismi jõudes muutub see folaatideks. Abistajateks selles protsessis on mineraalainetest tsink ning C-, B3- ja B12-vitamiin. Toidus esineb ühend folaadina. Nüüd leidub ka uuemaid toidulisandeid, kus foolhappe asemel on metüülfolaadi vorm, mida peetakse paremini imenduvaks ja tõhusamalt toimivaks. Toidufolaatide imendumise kohta segatoidust on tehtud vähe uuringuid, aga kui menüü on köögivilja- ja maksarikas, siis võib eeldada, et ligi 80% folaadist imendub. Antitoitaineteks ehk folaadi imendumise takistajateks on kaunviljad, kapsas ja apelsinid, kuna need sisaldavad teatud ensüüme. Kui folaate vajatakse rikkalikumalt, ei tasuks neid toiduaineid samal söögikorral nautida. Kuna folaadisisaldus väheneb oluliselt kuumtöötlemisel, siis mida rohkem on menüüs toorest lehtvilja, seda enam saame ka kasulikku vitamiini. Maksa tasuks enne söömist kuumtöödelda, aga suure A-vitamiini sisalduse tõttu ei soovitata maksa liiga palju süüa fertiilses eas naistel. Selleks et parandada elanike tervist, lisatakse foolhapet näiteks USAs jahudele ja Inglismaal leibadesse. | ||
Foolhappe, mille nimetus võib olla ka vitamiin B9, B10, B11, Bc, puudus on maailmas üks levinumaid vitamiinipuudusi, kuigi looduses leidub seda rikkalikult. |