Leppida, harjuda või abi otsida? Mõnda meist kimbutavad aastaid unehäired ja magamatus, mis kurnab nii vaimu kui ka keha.

Varasel õhtul jääd teleri või arvuti ees tukkuma. Lugedes kipub mõte hajuma ja silm kinni vajuma. Väsimus on kohutavalt suur. Voodisse minnes uinudki, ent ärkad üsna pea, istudes tunde üleval nagu öövaht, ise ärevalt kella passides, mis jõudsalt äratusaja suunas tüürib. Peas tiirlevad painavad töömõtted, mida kõike on vaja teha ja jõuda. Sellele mõeldes on üha raskem taas uinuda. Pea kumiseb nagu mesilastaru pereheitmise ajal. Tahaks väga magada, ent kuidagi ei saa. Tavapärane olukord, mis näib olevat paratamatu.   Unetuse ja unehäiretega seotut selgitab Pille-Riin Kaare, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliiniline psühholoog-psühhoterapeut.   Soovitatakse magada kaheksa tundi, ent on inimesi, kelle unevajadus on väiksem. Millest see sõltub? Inimese eripärast. Ei pea magama kaheksa tundi. Margaret Thatcher ütles, et temale piisab neljast tunnist, kuid on neid, kellele meeldib magada kümme tundi. Oluline on, et inimene tunneks end töövõimelise ja väljapuhanuna. Unehäired võivad tulla, kui inimese bioloogiline rütm ongi selline, et ta magab vähe, ent siis hakkab ennast sundima magama, nagu öeldakse, kaheksa või kümme tundi. See on ohu põhjus. Igaüks peab ise oma unevajaduse ära tunnetama.   Kuivõrd mõjutab und inimese närvikava ja emotsionaalne tundlikkus? Väga palju, sest kui inimene on emotsionaalselt tundlik, mis on suuresti pärilik isiksuse omadus, siis teda mõjutab ärksus. Kui päeval on toimunud midagi (kas head või halba), mis on teinud teda väga emotsionaalseks, siis õhtul ei suuda ta selle üle mõtlemist lõpetada ja kruvib ennast üles. Ei rahune maha, kuid ärksana ei saa magada. Peas keerlevad mõtted mõjutavad unekvaliteeti. Kui inimene ühel õhtul ei jää magama või on ööuni häiritud, siis pole see veel unehäire.   Kui aga emotsionaalne ärksus kujuneb igaõhtuseks probleemiks? Siis tuleb mõelda, mis emotsionaalset ergastatust üleval hoiab. Millised mõtted peas liiguvad? Tuleks need mõtted rahule jätta, päevatöö n-ö ära lõpetada. Anda endale õhtul hetk, mil mõelda need mõtted lõpuni, et nendega järgmisel päeval edasi tegeleda. Anda endale aru, et õhtu ja öö on puhkamiseks. Kui erinevad mõtted hakkavad öösel pähe tikkuma, siis kõige parem on endale korrutada: “Praegu on öö, ma ei saa nende asjadega hetkel tegeleda, vaid järgmisel päeval.” Tuleb endale aru anda, et üleval hoiab see, mida rohkem on peas ärksaks tegevaid mõtteid. Aitavad ka erinevad lõdvestustehnikad ja hingamine. Tuleb ennast maha rahustada. Leppida, harjuda või abi otsida? Mõnda meist kimbutavad aastaid unehäired ja magamatus, mis kurnab nii vaimu kui ka keha. web hosting services top

Unerahu otsides

Tiina Lang, fotod: Pildipank123

Leppida, harjuda või abi otsida? Mõnda meist kimbutavad aastaid unehäired ja magamatus, mis kurnab nii vaimu kui ka keha.

Unerahu otsides

Varasel õhtul jääd teleri või arvuti ees tukkuma. Lugedes kipub mõte hajuma ja silm kinni vajuma. Väsimus on kohutavalt suur. Voodisse minnes uinudki, ent ärkad üsna pea, istudes tunde üleval nagu öövaht, ise ärevalt kella passides, mis jõudsalt äratusaja suunas tüürib. Peas tiirlevad painavad töömõtted, mida kõike on vaja teha ja jõuda. Sellele mõeldes on üha raskem taas uinuda. Pea kumiseb nagu mesilastaru pereheitmise ajal. Tahaks väga magada, ent kuidagi ei saa. Tavapärane olukord, mis näib olevat paratamatu.

 

Unetuse ja unehäiretega seotut selgitab Pille-Riin Kaare, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliiniline psühholoog-psühhoterapeut.

 

Soovitatakse magada kaheksa tundi, ent on inimesi, kelle unevajadus on väiksem. Millest see sõltub?

Inimese eripärast. Ei pea magama kaheksa tundi. Margaret Thatcher ütles, et temale piisab neljast tunnist, kuid on neid, kellele meeldib magada kümme tundi. Oluline on, et inimene tunneks end töövõimelise ja väljapuhanuna. Unehäired võivad tulla, kui inimese bioloogiline rütm ongi selline, et ta magab vähe, ent siis hakkab ennast sundima magama, nagu öeldakse, kaheksa või kümme tundi. See on ohu põhjus. Igaüks peab ise oma unevajaduse ära tunnetama.

 

Kuivõrd mõjutab und inimese närvikava ja emotsionaalne tundlikkus?

Väga palju, sest kui inimene on emotsionaalselt tundlik, mis on suuresti pärilik isiksuse omadus, siis teda mõjutab ärksus. Kui päeval on toimunud midagi (kas head või halba), mis on teinud teda väga emotsionaalseks, siis õhtul ei suuda ta selle üle mõtlemist lõpetada ja kruvib ennast üles. Ei rahune maha, kuid ärksana ei saa magada. Peas keerlevad mõtted mõjutavad unekvaliteeti. Kui inimene ühel õhtul ei jää magama või on ööuni häiritud, siis pole see veel unehäire.

 

Kui aga emotsionaalne ärksus kujuneb igaõhtuseks probleemiks?

Siis tuleb mõelda, mis emotsionaalset ergastatust üleval hoiab. Millised mõtted peas liiguvad? Tuleks need mõtted rahule jätta, päevatöö n-ö ära lõpetada. Anda endale õhtul hetk, mil mõelda need mõtted lõpuni, et nendega järgmisel päeval edasi tegeleda. Anda endale aru, et õhtu ja öö on puhkamiseks. Kui erinevad mõtted hakkavad öösel pähe tikkuma, siis kõige parem on endale korrutada: “Praegu on öö, ma ei saa nende asjadega hetkel tegeleda, vaid järgmisel päeval.” Tuleb endale aru anda, et üleval hoiab see, mida rohkem on peas ärksaks tegevaid mõtteid. Aitavad ka erinevad lõdvestustehnikad ja hingamine. Tuleb ennast maha rahustada.

Leppida, harjuda või abi otsida? Mõnda meist kimbutavad aastaid unehäired ja magamatus, mis kurnab nii vaimu kui ka keha.
Unerahu otsides
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Unerahu otsides
TERVIS

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri