Pisut justkui paanikas valitud erialal, mis polnud Mary-Liis Küti (32) esimene eelistus, on ta jõudnud topeltdoktorikraadini ja töötab nüüd toiduainekeemikuna Viini Ülikoolis.

”Tegelikult olen ma palju tugevam humanitaarainetes, keemiaeksami tegin gümnaasiumi lõpus oma riigieksamitest üldse kõige kehvemini, aga olin bioloogiafanaatik,” avaldab Mary-Liis, kes soovis pärast Paide Ühisgümnaasiumi lõppu õppida arstiks, ent ei saanud Tartu ülikooli arstiteaduskonda sisse. “See oli minu jaoks päris suur löök,” ei salga ta, kuid see-eest pääses ta Tallinna Tehnikaülikooli mõlemale erialale, millest üks oli biotehnoloogia. Õppima hakkas Mary- Liis keemia-materjalitehnoloogia teaduskonnas toidutehnoloogiat ja tootearendust. “Ajapikku sain aru, et see mulle täitsa meeldib. Eelistasin molekulaarbioloogilisi ja biokeemilisi erialasid, mis pakkusid mulle suurt huvi.” Sealsamas omandas ta nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi, võttes seejärel aasta vabaks. “Kuna ma tegin magistritöö hallitusseente mürkidest, siis läksin tööle Eesti Maaviljeluse Instituuti (praegune Eesti Taimekasvatuse Instituut), mis oli just saanud Euroopa Liidu raha. Minu ülesandeks oli üles ehitada uus analüütikalabor,” räägib Mary-Liis, kel oli ühtlasi võimalus käia end täiendamas Taanis Aarhusi ülikoolis. Seal kohtus ta teadur Jan Stagstediga, kes uuris, miks ta doktorikraadi ei tee. “Siis astusingi Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuri samasse teaduskonda. Olles seal aasta õppinud, pakuti mulle doktorikohta ka Aarhusi ülikoolis, aga kuna mulle oli oluline ka pere – elukaaslane ja tema tütar –, siis otsustasin Taani täiskohaga mitte minna.” Mary-Liis sai võimaluse täita sealse ülikooli reglemendid, olles periooditi, kuid vähemasti aasta Taanis. “Olin üks esimesi õnnelikke, kes 2015. aastal oma diplomitööd kaitstes sai doktorikraadi nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui ka Aarhusi ülikoolist. Mul on topeltdoktorikraad.”   Rahutus: millega siiski tegeleda? Olles järjepidevalt õppinud, ent selle kõrvalt ka alaliselt töötanud, tundis ta end pärast kraadi kaitsmist kuidagi õõnsalt: mis nüüd edasi saab? Vahetpidamata aina lugenud ja kirjutanud, soovis Mary  Liis osa saada ka “maistest mõnudest – minna kinno ja kohtuda oma sõpradega.” Samal ajal oli tal võimalus teha tööd ühele rahvusvahelisele partnerile. Noor keemiadoktor hakkas tegelema veiniga. “Täpsemalt malolaktaatse kääritusega, mille põhjal valmib 90% punaseid ja umbes 30% valgeid veine,” selgitab Mary-Liis, kirjeldades, et kui paned viinamarjad pärmiga käärima, siis sööb pärm suhkru ja kõik “mõnusad asjad” veinist ära. “Alles jääb õunhape, mistõttu saab vein toores ja kibe, pH on madal. Paljud veinitootjad panevad nüüd veini piimhappebaktereid, mis rasketes tingimustes – kõrge alkohol, vähe suhkruid – söövad õunhappe ära ja toodavad sellest piimhapet, mis on palju mahedam hape. See tõstab veini pH-d, veinibukett läheb palju aromaatsemaks, maitsed tulevad välja. Aga piimhappebakteritel on suht raske veinis elada, mistõttu püüdsingi vaadata, kuidas nad seda paremini teha saaksid.” Pisut justkui paanikas valitud erialal, mis polnud Mary-Liis Küti (32) esimene eelistus, on ta jõudnud topeltdoktorikraadini ja töötab nüüd toiduainekeemikuna Viini Ülikoolis. web hosting services top

“Vaja on kannatlikkust.”

Tiina Lang, fotod: Mayce Faris, #faris.photo

Pisut justkui paanikas valitud erialal, mis polnud Mary-Liis Küti (32) esimene eelistus, on ta jõudnud topeltdoktorikraadini ja töötab nüüd toiduainekeemikuna Viini Ülikoolis.

“Vaja on kannatlikkust.”

”Tegelikult olen ma palju tugevam humanitaarainetes, keemiaeksami tegin gümnaasiumi lõpus oma riigieksamitest üldse kõige kehvemini, aga olin bioloogiafanaatik,” avaldab Mary-Liis, kes soovis pärast Paide Ühisgümnaasiumi lõppu õppida arstiks, ent ei saanud Tartu ülikooli arstiteaduskonda sisse. “See oli minu jaoks päris suur löök,” ei salga ta, kuid see-eest pääses ta Tallinna Tehnikaülikooli mõlemale erialale, millest üks oli biotehnoloogia. Õppima hakkas Mary- Liis keemia-materjalitehnoloogia teaduskonnas toidutehnoloogiat ja tootearendust. “Ajapikku sain aru, et see mulle täitsa meeldib. Eelistasin molekulaarbioloogilisi ja biokeemilisi erialasid, mis pakkusid mulle suurt huvi.”

Sealsamas omandas ta nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi, võttes seejärel aasta vabaks. “Kuna ma tegin magistritöö hallitusseente mürkidest, siis läksin tööle Eesti Maaviljeluse Instituuti (praegune Eesti Taimekasvatuse Instituut), mis oli just saanud Euroopa Liidu raha. Minu ülesandeks oli üles ehitada uus analüütikalabor,” räägib Mary-Liis, kel oli ühtlasi võimalus käia end täiendamas Taanis Aarhusi ülikoolis. Seal kohtus ta teadur Jan Stagstediga, kes uuris, miks ta doktorikraadi ei tee. “Siis astusingi Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuri samasse teaduskonda. Olles seal aasta õppinud, pakuti mulle doktorikohta ka Aarhusi ülikoolis, aga kuna mulle oli oluline ka pere – elukaaslane ja tema tütar –, siis otsustasin Taani täiskohaga mitte minna.” Mary-Liis sai võimaluse täita sealse ülikooli reglemendid, olles periooditi, kuid vähemasti aasta Taanis. “Olin üks esimesi õnnelikke, kes 2015. aastal oma diplomitööd kaitstes sai doktorikraadi nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui ka Aarhusi ülikoolist. Mul on topeltdoktorikraad.”

 

Rahutus: millega siiski tegeleda?

Olles järjepidevalt õppinud, ent selle kõrvalt ka alaliselt töötanud, tundis ta end pärast kraadi kaitsmist kuidagi õõnsalt: mis nüüd edasi saab? Vahetpidamata aina lugenud ja kirjutanud, soovis Mary  Liis osa saada ka “maistest mõnudest – minna kinno ja kohtuda oma sõpradega.” Samal ajal oli tal võimalus teha tööd ühele rahvusvahelisele partnerile. Noor keemiadoktor hakkas tegelema veiniga. “Täpsemalt malolaktaatse kääritusega, mille põhjal valmib 90% punaseid ja umbes 30% valgeid veine,” selgitab Mary-Liis, kirjeldades, et kui paned viinamarjad pärmiga käärima, siis sööb pärm suhkru ja kõik “mõnusad asjad” veinist ära. “Alles jääb õunhape, mistõttu saab vein toores ja kibe, pH on madal. Paljud veinitootjad panevad nüüd veini piimhappebaktereid, mis rasketes tingimustes – kõrge alkohol, vähe suhkruid – söövad õunhappe ära ja toodavad sellest piimhapet, mis on palju mahedam hape. See tõstab veini pH-d, veinibukett läheb palju aromaatsemaks, maitsed tulevad välja. Aga piimhappebakteritel on suht raske veinis elada, mistõttu püüdsingi vaadata, kuidas nad seda paremini teha saaksid.”

Pisut justkui paanikas valitud erialal, mis polnud Mary-Liis Küti (32) esimene eelistus, on ta jõudnud topeltdoktorikraadini ja töötab nüüd toiduainekeemikuna Viini Ülikoolis.
“Vaja on kannatlikkust.”
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
“Vaja on kannatlikkust.”
VÄLISMAAL

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn