See, kas lapse silmavaade on julge või pilk maas, selg sirge või küürus, sõltub paljuski vanematest, ent ka õpetajatest. Kasvatustõdedest ja hoiakutest, mis õnneks ajas muutuvad.

“Kas saab vaikust või mitte!” Puidust kaardikepp plaksas õpetaja raevus vastu lauda nii, et selle tükid lendasid mitmes suunas nagu suured põrnikad. See oli austatud pedagoogi üsna tavapärane viis püüda klassi tähelepanu. Aga ta suutis end sedavõrd talitseda, et ei löönud lakitud küüsi kellegi käsivarde või kiskunud kõrvust. nagu oli kombeks ühel teisel õpetajal, kes jagas karmi tarkust läbi küüneviha ega kannatanud, kui õpilane julges ise mõelda, arvata või tema ebaõiglushoos kaasõpilase kaitseks välja astuda. Seesugune nõukaaegne koolikogemus pole midagi tavatut. Õpilane pidi leppima, kui teda koheldi nagu tolmutuusti. Kodus ei pruukinud olukord alati parem, vaid isegi hullem olla, kui kombeks oli uskuda urvaplaastri imesse ja ihunuhtlusesse, mis muudab lapse kuulekaks ja kukupaiks, keda pole näha ega kuulda. Kes iial ei sekkunud täiskasvanute juttu, sest teadis juba varakult, et võis suu lahti teha vaid siis, kui kana pissis jne. Sedalaadi kasvatusmustrid pole enam kombeks, ent ei ole veel lõplikult hääbunud, olenevalt vanematest ja perekonnast. Koolist on see suuresti kadunud aga tänu põlvkonnavahetusele ja lastevanemate valvsusele. Loone Ots, Eesti Lastekaitse Liidu presidentKas ja kuivõrd me arvestame laste õigustega ja väärtustame neid? Suures plaanis küll. ÜRO lapse õiguste konventsioon võeti vastu kohe pärast taasiseseisvumist 20. novembril 1991, mille alusel on koostatud lastekaitseseadus. On laste ja perede arengukava. Töötab lasteombudsman. Lapsel on seaduslik õigus teda puudutavates küsimustes kaasa rääkida. 16aastane inimene tohib nüüd suunata oma kodukoha elu – tal on õigus valida kohalikku omavalitsust. Kui püüda näha aga konkreetseid lapsi peredes või koolides, siis võib olukord olla teine. Me ei näe koduukse taha. Kodu on privaatne. Kui last seal halvasti koheldakse, on väga raske selle jälile jõuda. Kui jõutakse ja sekkutakse, on laps juba saanud trauma, mis ei pea tähendama ainult füüsilist hoopi. Sama hull võib olla lapse või noore alandamine ja halvustamine. Enesehinnangu viimine nulli võib halvemal juhul olla ja on ka olnud toreda nooruki enesetapukatse põhjus. See, kas lapse silmavaade on julge või pilk maas, selg sirge või küürus, sõltub paljuski vanematest, ent ka õpetajatest. Kasvatustõdedest ja hoiakutest, mis õnneks ajas muutuvad. web hosting services top

Vägivallatult ja arvestades

Tiina Lang, fotod: Erakogu

See, kas lapse silmavaade on julge või pilk maas, selg sirge või küürus, sõltub paljuski vanematest, ent ka õpetajatest. Kasvatustõdedest ja hoiakutest, mis õnneks ajas muutuvad.

Vägivallatult ja arvestades

“Kas saab vaikust või mitte!” Puidust kaardikepp plaksas õpetaja raevus vastu lauda nii, et selle tükid lendasid mitmes suunas nagu suured põrnikad. See oli austatud pedagoogi üsna tavapärane viis püüda klassi tähelepanu. Aga ta suutis end sedavõrd talitseda, et ei löönud lakitud küüsi kellegi käsivarde või kiskunud kõrvust. nagu oli kombeks ühel teisel õpetajal, kes jagas karmi tarkust läbi küüneviha ega kannatanud, kui õpilane julges ise mõelda, arvata või tema ebaõiglushoos kaasõpilase kaitseks välja astuda. Seesugune nõukaaegne koolikogemus pole midagi tavatut. Õpilane pidi leppima, kui teda koheldi nagu tolmutuusti.

Kodus ei pruukinud olukord alati parem, vaid isegi hullem olla, kui kombeks oli uskuda urvaplaastri imesse ja ihunuhtlusesse, mis muudab lapse kuulekaks ja kukupaiks, keda pole näha ega kuulda. Kes iial ei sekkunud täiskasvanute juttu, sest teadis juba varakult, et võis suu lahti teha vaid siis, kui kana pissis jne. Sedalaadi kasvatusmustrid pole enam kombeks, ent ei ole veel lõplikult hääbunud, olenevalt vanematest ja perekonnast. Koolist on see suuresti kadunud aga tänu põlvkonnavahetusele ja lastevanemate valvsusele.

Vägivallatult ja arvestades
Loone Ots, Eesti Lastekaitse Liidu president

Kas ja kuivõrd me arvestame laste õigustega ja väärtustame neid?

Suures plaanis küll. ÜRO lapse õiguste konventsioon võeti vastu kohe pärast taasiseseisvumist 20. novembril 1991, mille alusel on koostatud lastekaitseseadus. On laste ja perede arengukava. Töötab lasteombudsman. Lapsel on seaduslik õigus teda puudutavates küsimustes kaasa rääkida.
16aastane inimene tohib nüüd suunata oma kodukoha elu – tal on õigus valida kohalikku omavalitsust.

Kui püüda näha aga konkreetseid lapsi peredes või koolides, siis võib olukord olla teine. Me ei näe koduukse taha. Kodu on privaatne. Kui last seal halvasti koheldakse, on väga raske selle jälile jõuda. Kui jõutakse ja sekkutakse, on laps juba saanud trauma, mis ei pea tähendama ainult füüsilist hoopi. Sama hull võib olla lapse või noore alandamine ja halvustamine. Enesehinnangu viimine nulli võib halvemal juhul olla ja on ka olnud toreda nooruki enesetapukatse põhjus.

See, kas lapse silmavaade on julge või pilk maas, selg sirge või küürus, sõltub paljuski vanematest, ent ka õpetajatest. Kasvatustõdedest ja hoiakutest, mis õnneks ajas muutuvad.
Vägivallatult ja arvestades
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Vägivallatult ja arvestades
TULIPUNKT

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn