Kõige mürgisem inimese loodud aine on miljon korda lahjem kui looduse vägevaimad mürgid. Samas on inimtekkeliste mürkidega tänapäeval miljon korda kergem kokku puutuda kui looduslikega. Kui mürgised me tänu enda loomingule nüüd oleme?

“Pärast seda, kui lugesin, et bisfenool A eraldub kergelt poetšekkidelt, ma neid enam ei katsu, eriti niiske käega,” nendib näitleja Maarja Jakobson. Kahjuks pole vaja isegi tšekke katsuda, bisfenool A-d saab kiirtoidu ja valmistoidu pakenditest niikuinii. 60 aastat kasutusel olnud aine on juba niivõrd levinud, et vältida seda pole võimalik. “Avastus, et bisefnool A suudab mõjutada katseloomade hormonaaltasakaalu, tehti 40 aastat peale aine laiatarbekaupades kasutusel olemist pigem seetõttu, et varem ei olnud olemas vastavaid katsemeetodeid ning teadmisi selliste mõjude otsimiseks,” tõdeb Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi vanemteadur Angela Ivask. “Praeguseks on bisfenool A-l leitud ka võimalikke immunotoksilisi mõjusid. Bisfenool A näitega võib illustreerida fakti, et ainete erinevaid mõjusid leitakse järjest enam seoses arenevate analüüsimetoodikatega ning ainete kahjulikkuse hindamine ei ole kindlalt defineeritud, vaid areneb ajas jõudsalt.”   Angela Ivask nendib, et näiteid ajaloost, kus kasutusele on võetud aine või valmistis selle põhjalikke mõjusid uurimata, kuid millega on kaasnenud hilisem ulatuslik mõju kas inimese tervisele või keskkonnale, on küllaga. Asbesti kui looduslikku silikaatmineraalist koosnevat fiiberjat materjali sisaldasid aastakümneid tagasi toodetud eterniitplaadid – krüsotiil ehk valge asbest moodustas umbes 12–15% eterniidist. Eterniitplaate toodeti vahemikus 1963–1993 ka Eestis Kunda eterniiditsehhis, kus kasutati plaatide tootmiseks kokku 304 830 tonni asbesti. Et vabanenud asbestikiud võivad tegelikult põhjustada hingamisteede haigusi, näiteks kopsukoe armistumist, kopsukelmepaksendeid ning ka pahaloomulisi kasvajaid, selgus hiljem. Nüüdseks on asbest ammu keelu all, kuid vanu ehitisi lammutades eraldub see siiski.   “Elavhõbedasalvi on ehk nii mitmedki kasutanud aastakümneid tagasi täide tõrjeks,” aitab Angela veel ajalugu meenutada. “Ilmselt on tänapäeval enamikel inimestel piisavalt teadmisi, eeldamaks, et selline salv ei ole tervisele kasulik. Ja tõepoolest, selle aine süsteemse toksilisuse tõttu inimesele ning keskkonnaohule on EL püüdnud pidevalt liidus ringleva elavhõbeda hulka vähendada. Käesoleval aastal on võetud vastu ka seisukoht, mille järgi taaskord piiratakse elavhõbeda liikumist EL-s ning selle sisaldust toodetes,” räägib Angela Ivask. “Näidetena toodud mineviku möödalaskmised ainete ja valmististe ohutuses tulenesid siiski peamiselt ühtse kemikaaliohutuse regulatsiooni puudumisest, mistõttu ilmnesid kasutatud ainete kahjulikud mõjud kogemusliku vaatluste tulemusena alles aastakümnete jooksul.”   Kõige mürgisem inimese loodud aine on miljon korda lahjem kui looduse vägevaimad mürgid. Samas on inimtekkeliste mürkidega tänapäeval miljon korda kergem kokku puutuda kui looduslikega. Kui mürgised me tänu enda loomingule nüüd oleme? web hosting services top

Kuidas vältida kahjulikku?

Madli Zobel, foto: erakogu

Kõige mürgisem inimese loodud aine on miljon korda lahjem kui looduse vägevaimad mürgid. Samas on inimtekkeliste mürkidega tänapäeval miljon korda kergem kokku puutuda kui looduslikega. Kui mürgised me tänu enda loomingule nüüd oleme?

Kuidas vältida kahjulikku?

“Pärast seda, kui lugesin, et bisfenool A eraldub kergelt poetšekkidelt, ma neid enam ei katsu, eriti niiske käega,” nendib näitleja Maarja Jakobson. Kahjuks pole vaja isegi tšekke katsuda, bisfenool A-d saab kiirtoidu ja valmistoidu pakenditest niikuinii. 60 aastat kasutusel olnud aine on juba niivõrd levinud, et vältida seda pole võimalik. “Avastus, et bisefnool A suudab mõjutada katseloomade hormonaaltasakaalu, tehti 40 aastat peale aine laiatarbekaupades kasutusel olemist pigem seetõttu, et varem ei olnud olemas vastavaid katsemeetodeid ning teadmisi selliste mõjude otsimiseks,” tõdeb Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi vanemteadur Angela Ivask. “Praeguseks on bisfenool A-l leitud ka võimalikke immunotoksilisi mõjusid. Bisfenool A näitega võib illustreerida fakti, et ainete erinevaid mõjusid leitakse järjest enam seoses arenevate analüüsimetoodikatega ning ainete kahjulikkuse hindamine ei ole kindlalt defineeritud, vaid areneb ajas jõudsalt.”

 

Angela Ivask nendib, et näiteid ajaloost, kus kasutusele on võetud aine või valmistis selle põhjalikke mõjusid uurimata, kuid millega on kaasnenud hilisem ulatuslik mõju kas inimese tervisele või keskkonnale, on küllaga. Asbesti kui looduslikku silikaatmineraalist koosnevat fiiberjat materjali sisaldasid aastakümneid tagasi toodetud eterniitplaadid – krüsotiil ehk valge asbest moodustas umbes 12–15% eterniidist. Eterniitplaate toodeti vahemikus 1963–1993 ka Eestis Kunda eterniiditsehhis, kus kasutati plaatide tootmiseks kokku 304 830 tonni asbesti. Et vabanenud asbestikiud võivad tegelikult põhjustada hingamisteede haigusi, näiteks kopsukoe armistumist, kopsukelmepaksendeid ning ka pahaloomulisi kasvajaid, selgus hiljem. Nüüdseks on asbest ammu keelu all, kuid vanu ehitisi lammutades eraldub see siiski.

 

“Elavhõbedasalvi on ehk nii mitmedki kasutanud aastakümneid tagasi täide tõrjeks,” aitab Angela veel ajalugu meenutada. “Ilmselt on tänapäeval enamikel inimestel piisavalt teadmisi, eeldamaks, et selline salv ei ole tervisele kasulik. Ja tõepoolest, selle aine süsteemse toksilisuse tõttu inimesele ning keskkonnaohule on EL püüdnud pidevalt liidus ringleva elavhõbeda hulka vähendada. Käesoleval aastal on võetud vastu ka seisukoht, mille järgi taaskord piiratakse elavhõbeda liikumist EL-s ning selle sisaldust toodetes,” räägib Angela Ivask. “Näidetena toodud mineviku möödalaskmised ainete ja valmististe ohutuses tulenesid siiski peamiselt ühtse kemikaaliohutuse regulatsiooni puudumisest, mistõttu ilmnesid kasutatud ainete kahjulikud mõjud kogemusliku vaatluste tulemusena alles aastakümnete jooksul.”

 

Kõige mürgisem inimese loodud aine on miljon korda lahjem kui looduse vägevaimad mürgid. Samas on inimtekkeliste mürkidega tänapäeval miljon korda kergem kokku puutuda kui looduslikega. Kui mürgised me tänu enda loomingule nüüd oleme?
Kuidas vältida kahjulikku?
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Kuidas vältida kahjulikku?
TERVIS

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri