Mugav on hoida nutitelefoni, mis äratust kuulutab, öökapil või libistada iPad enne magama jäämist lauanurgale, ent kuidas võivad need mõjutada ööund?

Hommikupoole ööd saabub telefoni äratav sõnum: “Mu koeral sündis viis imeilusat kutsikat! Aita neile kodu leida. Äkki tahad ühte endale?” Tore, et kutsikad sündisid, ent miks peab inimene seda sõnumit jagama parimal uneajal, pealegi mulle kui pelgalt teretuttavale, mõtlemata, et äkki see rikub mu öörahu? Sellest häirituna oligi raske magama jääda, sest peas hakkasid keerlema muudki mõtted. Muidugi ei peaks ju hoidma telefoni käeulatuses ega kasutama seda äratuskellana, mis kadus magamistoast ja elamisest juba aastaid tagasi. Samas on telefonikell väga mugav. Võid kindel olla, et selle äratus ei jäta sind rahule, kuni oled jalul. Ent kui palju me mõtleme sellele, kas ja kuivõrd häirivad nutiseadmed meie unerahu? Selgitab Hea Une Keskuse unenõustaja ja psühholoog Kene Vernik.   “Kõige enam mõjutavad nutiseadmed meie kaasasündinud bioloogilist ehk tsirkadiaanrütmi, see omakorda melatoniini – unehormooni – vallandumist. Viimase mitmeteistkümne aasta jooksul on selgeks tehtud, et kui telefon, arvuti või telekas on õhtul magamistoas, siis nende ekraani sinine valgus häirib, sest muudab tsirkadiaanrütmi. Inimese uni hakkab hilinema. Isegi siis, kui nutiseade on eemal, uni ikkagi hilistub, sest on jätnud meisse mustri. Selleks, et valgus meid ei mõjutaks, kasutatakse filtreid, spetsiaalseid prille või tõmmatakse maha valguse intensiivsus. Valges olles vallandub rohkem serotoniini ehk ärksushormooni. Omavahel on koostöös aga une- ja ärksushormoon, mida mõjutab valgus. Niisamuti jätab meisse jälje nutiseadmest saadud info. Hiline suhtlus muutub tavapäraseks, hakkame oma ülesandeid edasi lükkama. Olen telefonis veel natuke, teen seda või teist, kuigi tean, et see on vale. Hiljem süüdistad iseennast, et miks ma ei läinud õhtul normaalsel ajal magama... Sealt omakorda tekib unetus. Kui ma ühel hetkel otsustan: ei võta enam nutiseadet voodisse ega vaata YouTube’ist või Facebookist midagi, siis sellest ei pruugi kohe lahti saada, niisamuti nagu loetu või nähtu põhjal tekkinud ärevatest mõtetest, mis ei lase uinuda. Kui ka nutiseade panna eemale, siis muutub inimene ärevaks, sest tal on tekkinud sõltuvus. Kasutades uneäppe, saadakse infot, palju ta on maganud kerget või sügavat und. Kujundatakse arvamus, et magataksegi ainult kerges unes või ei saada sügavat und, mis tegelikult on vale, sest nutiseade ei suuda registreerida meie ajulaineid. Juhtubki, et inimene tuleb vastuvõtule murega: mul on kerge uni, olen kuus tundi maganud. Tegelikult pole tal midagi viga. Info, mida nutiseadmed läbi äppide võivad anda, võib olla vale. Teisalt võib äppide kasutamine panna inimest mõtlema: ahhaa, ma magan keskmiselt ainult kuus tundi. Seda on ehk vähe, äkki ma peaksin sellega tegelema?” Mugav on hoida nutitelefoni, mis äratust kuulutab, öökapil või libistada iPad enne magama jäämist lauanurgale, ent kuidas võivad need mõjutada ööund? web hosting services top

Uni ja nutiseadmed

Tiina Lang, fotod: Erakogu

Mugav on hoida nutitelefoni, mis äratust kuulutab, öökapil või libistada iPad enne magama jäämist lauanurgale, ent kuidas võivad need mõjutada ööund?

Uni ja nutiseadmed

Hommikupoole ööd saabub telefoni äratav sõnum: “Mu koeral sündis viis imeilusat kutsikat! Aita neile kodu leida. Äkki tahad ühte endale?” Tore, et kutsikad sündisid, ent miks peab inimene seda sõnumit jagama parimal uneajal, pealegi mulle kui pelgalt teretuttavale, mõtlemata, et äkki see rikub mu öörahu? Sellest häirituna oligi raske magama jääda, sest peas hakkasid keerlema muudki mõtted. Muidugi ei peaks ju hoidma telefoni käeulatuses ega kasutama seda äratuskellana, mis kadus magamistoast ja elamisest juba aastaid tagasi. Samas on telefonikell väga mugav. Võid kindel olla, et selle äratus ei jäta sind rahule, kuni oled jalul. Ent kui palju me mõtleme sellele, kas ja kuivõrd häirivad nutiseadmed meie unerahu? Selgitab Hea Une Keskuse unenõustaja ja psühholoog Kene Vernik.

 

“Kõige enam mõjutavad nutiseadmed meie kaasasündinud bioloogilist ehk tsirkadiaanrütmi, see omakorda melatoniini – unehormooni – vallandumist. Viimase mitmeteistkümne aasta jooksul on selgeks tehtud, et kui telefon, arvuti või telekas on õhtul magamistoas, siis nende ekraani sinine valgus häirib, sest muudab tsirkadiaanrütmi. Inimese uni hakkab hilinema. Isegi siis, kui nutiseade on eemal, uni ikkagi hilistub, sest on jätnud meisse mustri. Selleks, et valgus meid ei mõjutaks, kasutatakse filtreid, spetsiaalseid prille või tõmmatakse maha valguse intensiivsus.

Valges olles vallandub rohkem serotoniini ehk ärksushormooni. Omavahel on koostöös aga une- ja ärksushormoon, mida mõjutab valgus. Niisamuti jätab meisse jälje nutiseadmest saadud info. Hiline suhtlus muutub tavapäraseks, hakkame oma ülesandeid edasi lükkama. Olen telefonis veel natuke, teen seda või teist, kuigi tean, et see on vale. Hiljem süüdistad iseennast, et miks ma ei läinud õhtul normaalsel ajal magama... Sealt omakorda tekib unetus. Kui ma ühel hetkel otsustan: ei võta enam nutiseadet voodisse ega vaata YouTube’ist või Facebookist midagi, siis sellest ei pruugi kohe lahti saada, niisamuti nagu loetu või nähtu põhjal tekkinud ärevatest mõtetest, mis ei lase uinuda.

Kui ka nutiseade panna eemale, siis muutub inimene ärevaks, sest tal on tekkinud sõltuvus. Kasutades uneäppe, saadakse infot, palju ta on maganud kerget või sügavat und. Kujundatakse arvamus, et magataksegi ainult kerges unes või ei saada sügavat und, mis tegelikult on vale, sest nutiseade ei suuda registreerida meie ajulaineid.

Juhtubki, et inimene tuleb vastuvõtule murega: mul on kerge uni, olen kuus tundi maganud. Tegelikult pole tal midagi viga. Info, mida nutiseadmed läbi äppide võivad anda, võib olla vale. Teisalt võib äppide kasutamine panna inimest mõtlema: ahhaa, ma magan keskmiselt ainult kuus tundi. Seda on ehk vähe, äkki ma peaksin sellega tegelema?”

Mugav on hoida nutitelefoni, mis äratust kuulutab, öökapil või libistada iPad enne magama jäämist lauanurgale, ent kuidas võivad need mõjutada ööund?
Uni ja nutiseadmed
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Uni ja nutiseadmed
HEAOLU

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri