Kui oled söönud elus mõne korra hallitusest rikutud toitu, siis enamasti ei juhtu midagi, ent kui pidevalt, siis varem või hiljem tervis kannatab. Hallitanud toit on mutageenne ja lõhub DNAd, tekitades vähkkasvajaid.

Hallitusriba mahlapurgis. Pole hullu, koorin ära. Moosile on ilmunud väike sinakas laiguke. Selle saab lusikaga ära võtta. Juustutükki ümbritseb hallituskirme, lõikan ära. Leivakotis on läinud paar viilu hallitama. Need viskan ära, ent ülejäänud käärud on ju hallitusest puutumata? Lihaval punasel tomatil jääb silma mustav plekk nagu söetükk. Lõikan selle välja, milleks tomatit minema visata? Toorjuustukarbi ääres vonkleb justkui sinine niit, aga selle saab noaga eemaldada... Need on tavapärased juhtumid, mis on paljudele ehk tuttavad. Võimalik, et juba lapsepõlvest, mil vaevaga hangitud toitu niisama prügikasti ei visatud. Kui maitse tundus olevat endine, siis millist kurja võiks üks väike hallitus teha? Ülejäänu kõlbab ju süüa. Ent kas tõesti? Kuivõrd me teame, mil moel hallitus toidus tervist võiks mõjutada? Seda selgitab toiduteadlane Mary-Liis Kütt, kes on hallitust ja hallitusseeni aastaid uurinud, seda nii Eestis kui ka Austrias.   Mis vahe on hallitusel ja hallitusel? Hallitust, mis annab toidule parema maitse, kasutatakse paljudes toiduainetes, nagu hallitusjuustud, salaamid jms, ent need on suurtööstustes välja töötatud starterkultuurid, mida lubatakse kasutada vaid toidus, farmaatsias ja kosmeetikas. Teine lugu on hallitusega, mis hakkab ise kasvama, sest hallitusseente eoseid on meil igal pool, õhus ja pinnases. Sattudes soodsasse keskkonda, hakkavad nad seal kasvama, olles inimese tervisele kahjulikud. Kui valgehallitusjuust läheb hallitama, siis seda on vahel raske märgata, ka mõeldakse, et see on nagunii hallitusjuust, ju hallitus seal on lubatud. Eemaldades toidult hallituse, siis silmaga seda enam näha ei ole, aga seeneeosed kasvavad ja toodavad mükotoksiine ehk hallitusseente mürke, et elus püsida. Tihti on neil ka selline keemiline koostis, et nad aitavad lagundada rakustruktuuri. See tähendab, et nad pääsevad paremini toitainetele ligi. Näiteks kui hallitus kasvab leival, siis toksiinid lähevad aina sügavamale leiva sisse, lagundades toitu nii, et hallitusseen saab endale aina rohkem vajalikke toitaineid. Või kui põllumees koristab vilja väga vihmasel aastal ja see on põllul hallitama läinud, sellest jahvatatakse jahu ning küpsetatakse leiba, siis kui hallitus jõudis toksiine toota, siis leivas see ei hävi. Visuaalselt võib jahu olla ilus, puhas ja valge. Toksiinid ei hävine, isegi kui toitu kuumutad, hoiad külmikus või külmutatuna. Euroopa Liidu regulatsiooniorganisatsioonid analüüsivad korrapäraselt ELi saabuvat toitu. Aafrikas, kus on soe ja niiske, tahab hästi kasvada hallitusseen Aspergillus ehk kerahallik, mis toodab aflatoksiini. See on üks toksilisemaid hallitusseente mürke, mille üle on väga tugev kontroll. Kõiki kolmandatest riikidest tulevaid toiduaineid analüüsitakse, et need ei sisaldaks aflatoksiini. Aafriklased ise söövad seda hallitusseent sisaldavaid toiduaineid, millest põhilisemad on tihti saastunud maisijahu, hirss ja sorgo. Peamised ohuallikad on veel maapähklid ja kuivatatud puuviljad, mida kindlasti ka kontrollitakse. Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit Kui oled söönud elus mõne korra hallitusest rikutud toitu, siis enamasti ei juhtu midagi, ent kui pidevalt, siis varem või hiljem tervis kannatab. Hallitanud toit on mutageenne ja lõhub DNAd, tekitades vähkkasvajaid. web hosting services top

Hallitus – ohtlikum, kui arvame

Tiina Lang, fotod: Pildipank 123

Kui oled söönud elus mõne korra hallitusest rikutud toitu, siis enamasti ei juhtu midagi, ent kui pidevalt, siis varem või hiljem tervis kannatab. Hallitanud toit on mutageenne ja lõhub DNAd, tekitades vähkkasvajaid.

Hallitusriba mahlapurgis. Pole hullu, koorin ära. Moosile on ilmunud väike sinakas laiguke. Selle saab lusikaga ära võtta. Juustutükki ümbritseb hallituskirme, lõikan ära. Leivakotis on läinud paar viilu hallitama. Need viskan ära, ent ülejäänud käärud on ju hallitusest puutumata? Lihaval punasel tomatil jääb silma mustav plekk nagu söetükk. Lõikan selle välja, milleks tomatit minema visata? Toorjuustukarbi ääres vonkleb justkui sinine niit, aga selle saab noaga eemaldada... Need on tavapärased juhtumid, mis on paljudele ehk tuttavad. Võimalik, et juba lapsepõlvest, mil vaevaga hangitud toitu niisama prügikasti ei visatud. Kui maitse tundus olevat endine, siis millist kurja võiks üks väike hallitus teha? Ülejäänu kõlbab ju süüa. Ent kas tõesti? Kuivõrd me teame, mil moel hallitus toidus tervist võiks mõjutada? Seda selgitab toiduteadlane Mary-Liis Kütt, kes on hallitust ja hallitusseeni aastaid uurinud, seda nii Eestis kui ka Austrias.

 

Mis vahe on hallitusel ja hallitusel?

Hallitust, mis annab toidule parema maitse, kasutatakse paljudes toiduainetes, nagu hallitusjuustud, salaamid jms, ent need on suurtööstustes välja töötatud starterkultuurid, mida lubatakse kasutada vaid toidus, farmaatsias ja kosmeetikas. Teine lugu on hallitusega, mis hakkab ise kasvama, sest hallitusseente eoseid on meil igal pool, õhus ja pinnases. Sattudes soodsasse keskkonda, hakkavad nad seal kasvama, olles inimese tervisele kahjulikud. Kui valgehallitusjuust läheb hallitama, siis seda on vahel raske märgata, ka mõeldakse, et see on nagunii hallitusjuust, ju hallitus seal on lubatud.

Eemaldades toidult hallituse, siis silmaga seda enam näha ei ole, aga seeneeosed kasvavad ja toodavad mükotoksiine ehk hallitusseente mürke, et elus püsida. Tihti on neil ka selline keemiline koostis, et nad aitavad lagundada rakustruktuuri. See tähendab, et nad pääsevad paremini toitainetele ligi. Näiteks kui hallitus kasvab leival, siis toksiinid lähevad aina sügavamale leiva sisse, lagundades toitu nii, et hallitusseen saab endale aina rohkem vajalikke toitaineid. Või kui põllumees koristab vilja väga vihmasel aastal ja see on põllul hallitama läinud, sellest jahvatatakse jahu ning küpsetatakse leiba, siis kui hallitus jõudis toksiine toota, siis leivas see ei hävi. Visuaalselt võib jahu olla ilus, puhas ja valge. Toksiinid ei hävine, isegi kui toitu kuumutad, hoiad külmikus või külmutatuna.

Euroopa Liidu regulatsiooniorganisatsioonid analüüsivad korrapäraselt ELi saabuvat toitu. Aafrikas, kus on soe ja niiske, tahab hästi kasvada hallitusseen Aspergillus ehk kerahallik, mis toodab aflatoksiini. See on üks toksilisemaid hallitusseente mürke, mille üle on väga tugev kontroll. Kõiki kolmandatest riikidest tulevaid toiduaineid analüüsitakse, et need ei sisaldaks aflatoksiini. Aafriklased ise söövad seda hallitusseent sisaldavaid toiduaineid, millest põhilisemad on tihti saastunud maisijahu, hirss ja sorgo. Peamised ohuallikad on veel maapähklid ja kuivatatud puuviljad, mida kindlasti ka kontrollitakse.

Hallitus – ohtlikum, kui arvame

Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit
Kui oled söönud elus mõne korra hallitusest rikutud toitu, siis enamasti ei juhtu midagi, ent kui pidevalt, siis varem või hiljem tervis kannatab. Hallitanud toit on mutageenne ja lõhub DNAd, tekitades vähkkasvajaid.
Hallitus – ohtlikum, kui arvame
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Hallitus – ohtlikum, kui arvame
TOIT JA TERVIS

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri