Riigikeele oskus lubab saada hõlpsamalt tööle ja ühiskonnas hakkama ning olla omaks võetud. Ent mis kõhklusi ja kartusi kogevad venekeelsed inimesed, kaaludes, kas panna lapsed vene- või eestikeelsesse lasteaeda ja kooli?

Postkasti saabub meil. Nime järgi otsustades on kirjutaja vene rahvusest, ent tema eesti keel on märksa korrektsem ja veatum kui tihtilugu ülikooli lõpetanud eestlasel, kes oma keelest kuigivõrd ei hooli, ignoreerides esmaseid õigekeelsusreegleid. Ju see pole siis oluline, ent muu keeletaustaga inimesele tundub olevat. Isegi siis, kui ta pole käinud eesti koolis, ent püüab sellevõrra märksa hoolsamalt mitte vigu teha. Korrektselt keelt osates on hõlpsam ühiskonnas hakkama saada, on selge paljudele venekeelsetele inimestele. Samas seisavad neist mitmedki dilemma ees: kas panna oma laps juba varakult eesti lasteaeda, et ta omandaks riigikeele ilma aktsendi ja suurema pingutuseta, justkui mängeldes? Ja jätkaks seejärel õpinguid ka eestikeelses koolis, minetamata oma emakeelt. Omajagu venekeelseid vanemaid pingutab, et nende lastel oleks ladusam keeleoskus kui neil endil – seda peegeldab ka Marianna Kaadi dokumentaalfilm “14 käänet”, kus fookuses oli nelja aasta jooksul neli vene peret. “Ma ei tea maailmas ühtegi riiki peale Eesti ja Läti, kus oleks põhiharidus kahes erinevas keeles, millest teine pole riigikeel,” sõnab Marianna Kaat, meenutades, et meil on taasiseseisvumisest möödas juba 25 aastat, aga riigikeele küsimust pole endiselt suudetud lahendada. “Kuulen siiani küsimust: “Miks venelased ei õpi eesti keelt?” Aga mina näen teistsugust olukorda – õpitakse. Kui raske see on ja kuidas riik neid inimesi ei aita. Samas on nad riigile ülimalt lojaalsed, armastavad Eestit, tahaksid siin elada ja soovivad, et nende lapsedki elaksid. Oma filmis näitasin just neid inimesi. Nad tundsid, et keegi neist hoolib ja teemast esimest korda räägib. See näitab riigi puudujääke.” Kuna õpe nõuab pingutust ega ole lihtne, siis tegeleb sellega aktiivsem osa inimestest. “Minu ema, kes valdab eesti keelt, otsustas panna mu eestikeelsesse lasteaeda 1991. aastal, mil olin kaheaastane. Mu vend käis aasta venekeelses lasteaias, kuid siis läks temagi eestikeelsesse lasteaeda, sest mõeldi meie tulevikule. Ja me mõlemad õppisime eestikeelses koolis,” räägib Nikolai Kunitsõn, kelle vanavanemad kolisid Eestisse Moskvast ja Peterburist. Ent vaid vähesed otsustasid juba tol ajal lastele riigikeelt õpetada. Marianna arvates on mõistetav, et paljud soovivad ka täna venekeelset õpet, sest nii on mugavam. Aga haridus läheb riigile maksma. Samas ei suuda riik tagada, et muust rahvusest inimesed õpiksid riigikeele korralikult ära ja julgeksid seda kasutada. “Ka see on küsimus, miks nad seda ei julge.” Samas suhtutakse nii lasteaedades kui ka põhikoolides venekeelsetesse lastesse väga sõbralikult ja hästi, õhkkond on positiivne. Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit Riigikeele oskus lubab saada hõlpsamalt tööle ja ühiskonnas hakkama ning olla omaks võetud. Ent mis kõhklusi ja kartusi kogevad venekeelsed inimesed, kaaludes, kas panna lapsed vene- või eestikeelsesse lasteaeda ja kooli? web hosting services top

Kas ainult keeleküsimus?

Tiina Lang, fotod: Erakogu

Riigikeele oskus lubab saada hõlpsamalt tööle ja ühiskonnas hakkama ning olla omaks võetud. Ent mis kõhklusi ja kartusi kogevad venekeelsed inimesed, kaaludes, kas panna lapsed vene- või eestikeelsesse lasteaeda ja kooli?

Kas ainult keeleküsimus?

Postkasti saabub meil. Nime järgi otsustades on kirjutaja vene rahvusest, ent tema eesti keel on märksa korrektsem ja veatum kui tihtilugu ülikooli lõpetanud eestlasel, kes oma keelest kuigivõrd ei hooli, ignoreerides esmaseid õigekeelsusreegleid. Ju see pole siis oluline, ent muu keeletaustaga inimesele tundub olevat. Isegi siis, kui ta pole käinud eesti koolis, ent püüab sellevõrra märksa hoolsamalt mitte vigu teha. Korrektselt keelt osates on hõlpsam ühiskonnas hakkama saada, on selge paljudele venekeelsetele inimestele. Samas seisavad neist mitmedki dilemma ees: kas panna oma laps juba varakult eesti lasteaeda, et ta omandaks riigikeele ilma aktsendi ja suurema pingutuseta, justkui mängeldes? Ja jätkaks seejärel õpinguid ka eestikeelses koolis, minetamata oma emakeelt. Omajagu venekeelseid vanemaid pingutab, et nende lastel oleks ladusam keeleoskus kui neil endil – seda peegeldab ka Marianna Kaadi dokumentaalfilm “14 käänet”, kus fookuses oli nelja aasta jooksul neli vene peret.

“Ma ei tea maailmas ühtegi riiki peale Eesti ja Läti, kus oleks põhiharidus kahes erinevas keeles, millest teine pole riigikeel,” sõnab Marianna Kaat, meenutades, et meil on taasiseseisvumisest möödas juba 25 aastat, aga riigikeele küsimust pole endiselt suudetud lahendada. “Kuulen siiani küsimust: “Miks venelased ei õpi eesti keelt?” Aga mina näen teistsugust olukorda – õpitakse. Kui raske see on ja kuidas riik neid inimesi ei aita. Samas on nad riigile ülimalt lojaalsed, armastavad Eestit, tahaksid siin elada ja soovivad, et nende lapsedki elaksid. Oma filmis näitasin just neid inimesi. Nad tundsid, et keegi neist hoolib ja teemast esimest korda räägib. See näitab riigi puudujääke.”

Kuna õpe nõuab pingutust ega ole lihtne, siis tegeleb sellega aktiivsem osa inimestest.

“Minu ema, kes valdab eesti keelt, otsustas panna mu eestikeelsesse lasteaeda 1991. aastal, mil olin kaheaastane. Mu vend käis aasta venekeelses lasteaias, kuid siis läks temagi eestikeelsesse lasteaeda, sest mõeldi meie tulevikule. Ja me mõlemad õppisime eestikeelses koolis,” räägib Nikolai Kunitsõn, kelle vanavanemad kolisid Eestisse Moskvast ja Peterburist. Ent vaid vähesed otsustasid juba tol ajal lastele riigikeelt õpetada.

Marianna arvates on mõistetav, et paljud soovivad ka täna venekeelset õpet, sest nii on mugavam. Aga haridus läheb riigile maksma. Samas ei suuda riik tagada, et muust rahvusest inimesed õpiksid riigikeele korralikult ära ja julgeksid seda kasutada. “Ka see on küsimus, miks nad seda ei julge.” Samas suhtutakse nii lasteaedades kui ka põhikoolides venekeelsetesse lastesse väga sõbralikult ja hästi, õhkkond on positiivne.


Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit
Riigikeele oskus lubab saada hõlpsamalt tööle ja ühiskonnas hakkama ning olla omaks võetud. Ent mis kõhklusi ja kartusi kogevad venekeelsed inimesed, kaaludes, kas panna lapsed vene- või eestikeelsesse lasteaeda ja kooli?
Kas ainult keeleküsimus?
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Kas ainult keeleküsimus?
TULIPUNKT

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri