“Kui lähed mööda oma teed, mõeldes: ma proovin, aga ei pea olema number üks, siis lähevad asjad loomulikku rada. Õnnestumised algavad alati konarlikult,” on kogenud ajakirjanik Katrin Lust (35), julgedes sekkuda probleemidesse ja tõstatada teemasid, mis inimesi puudutavad.

“Teate, mulle tundub, et Katrin Lusti edu pant on just tema lihtsameelsus, naiivsus, siirus. Las ta siis olla, kui ta ise endaga rahul on ja kui tal vahel viltu veab, siis milleks parastada,” kirjutas anonüümne arvamusavaldaja aprillis 2013, mil Katrin oli kodumaale naasnud. Paljude jaoks oli tema tagasitulek ehk sama ootamatu nagu lahkuminegi, mil tema ülikooli õpikukonspektid ja suvekingad jäid ühe toimetuse lauasahtlisse aastaiks vedelema justkui tunnismärgid, et ta seal kunagi oli lühikest aega olnud. Temaga kaasnes nooruslikku lusti, hoogu ja lugusid, mis tekitasid küsimuse: uskuda või mitte? Suhtuda tõsiselt või eelarvamusega? Neisse oli pikitud üllatuslikku detektiivlust või juhuslikke avastusi, ent mitte parastavat pahatahtlikkust, mida Katrini loomuses ei näi olevat. Nii nagu ka silmakirjalikkust, mis kuulub häirivalt paljude mõtte- ja käitumiskombestikku ning mida ta ise on üksjagu oma nahal tunda saanud. On ta naiivselt hulljulge või hulljulgelt naiivne, teab Katrin ise, julgedes enda üle nii ironiseerida kui ka nalja heita moel, nagu seda suudavad vaid need, kes iseennast kõige pühamaks või eksimatumaks ei pea. Katrin ei ole ükskõikne, kui ühiskonnas keski või miski tema õiglustunnet riivab või kodanikukaitset vajab. Sel juhul ta sekkub, tihtilugu esmajoones pigem raginal kui kaalutletult. Laia äärega kübar peas nagu Kunksmooril, selget nägemist toetavad okulaarid ees ja seljakott arvuti ning muu hädavajalikuga seljas, tormab ta kohale nagu päästekomando vabatahtlik, teadmata, mis teda ees ootab. Kaugeltki igal pool pole ta oodatud. Mõnel juhul langeb uks üsnagi ähvardavalt kinni, aga see ei tähenda, et ta seda lahti kangutada ei püüa. Ajakirjanduslikust uudishimust ja vajadusest teada saada, mis uste taga varjul võiks olla.   Sind peetakse kuulsusejanuseks, justkui oleks see sinu elueliksiir? Jah, kui tänaval toimub kaklus, siis mõeldakse, et Katrin Lust vaatab: “Ohoo, võiks vahele astuda, äkki saab kuulsamaks!“ Tõesti on läinud niimoodi, et kuhu ma oma jala tõstan, siis seal paratamatult midagi juhtub. Kui ma kirjutasin Õhtulehe blogi, mida tänagi teen, siis inimesed heitsid oma kommentaarides mulle pidevalt ette: ta peab kõik selle välja mõtlema, ühe inimesega ei saa nii palju juhtuda. Aga kogu aeg ei ole ju kaamerat kaasas ega saa oma elu lindista. Juba siis tekkis mõte, et peaks hoogu maha võtma. Nüüd, tehes “Kuuuurijat”, käib kaamera kogu aeg. Keegi ei saa mind süüdistada, et ma midagi välja mõtleksin. Kogu aeg juhtub midagi. Ka anomaaliaid. Läheme “Kuuuurijas” petismeest otsima, küsime teed… ja tuleb välja, et küsime seda mehelt, keda otsime. Või hakkavad sündmused juhtuma kaamera ees, oleme õigel ajal õiges kohas. Investeerin lavastuslikkusesse väga vähe oma aega. Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit “Kui lähed mööda oma teed, mõeldes: ma proovin, aga ei pea olema number üks, siis lähevad asjad loomulikku rada. Õnnestumised algavad alati konarlikult,” on kogenud ajakirjanik Katrin Lust (35), julgedes sekkuda probleemidesse ja tõstatada teemasid, mis inimesi puudutavad. web hosting services top

Karta või julgeda?

Tiina Lang, fotod: Merlis Lätti

“Kui lähed mööda oma teed, mõeldes: ma proovin, aga ei pea olema number üks, siis lähevad asjad loomulikku rada. Õnnestumised algavad alati konarlikult,” on kogenud ajakirjanik Katrin Lust (35), julgedes sekkuda probleemidesse ja tõstatada teemasid, mis inimesi puudutavad.

“Teate, mulle tundub, et Katrin Lusti edu pant on just tema lihtsameelsus, naiivsus, siirus. Las ta siis olla, kui ta ise endaga rahul on ja kui tal vahel viltu veab, siis milleks parastada,” kirjutas anonüümne arvamusavaldaja aprillis 2013, mil Katrin oli kodumaale naasnud. Paljude jaoks oli tema tagasitulek ehk sama ootamatu nagu lahkuminegi, mil tema ülikooli õpikukonspektid ja suvekingad jäid ühe toimetuse lauasahtlisse aastaiks vedelema justkui tunnismärgid, et ta seal kunagi oli lühikest aega olnud. Temaga kaasnes nooruslikku lusti, hoogu ja lugusid, mis tekitasid küsimuse: uskuda või mitte? Suhtuda tõsiselt või eelarvamusega? Neisse oli pikitud üllatuslikku detektiivlust või juhuslikke avastusi, ent mitte parastavat pahatahtlikkust, mida Katrini loomuses ei näi olevat. Nii nagu ka silmakirjalikkust, mis kuulub häirivalt paljude mõtte- ja käitumiskombestikku ning mida ta ise on üksjagu oma nahal tunda saanud. On ta naiivselt hulljulge või hulljulgelt naiivne, teab Katrin ise, julgedes enda üle nii ironiseerida kui ka nalja heita moel, nagu seda suudavad vaid need, kes iseennast kõige pühamaks või eksimatumaks ei pea.

Katrin ei ole ükskõikne, kui ühiskonnas keski või miski tema õiglustunnet riivab või kodanikukaitset vajab. Sel juhul ta sekkub, tihtilugu esmajoones pigem raginal kui kaalutletult. Laia äärega kübar peas nagu Kunksmooril, selget nägemist toetavad okulaarid ees ja seljakott arvuti ning muu hädavajalikuga seljas, tormab ta kohale nagu päästekomando vabatahtlik, teadmata, mis teda ees ootab. Kaugeltki igal pool pole ta oodatud. Mõnel juhul langeb uks üsnagi ähvardavalt kinni, aga see ei tähenda, et ta seda lahti kangutada ei püüa. Ajakirjanduslikust uudishimust ja vajadusest teada saada, mis uste taga varjul võiks olla.

 

Sind peetakse kuulsusejanuseks, justkui oleks see sinu elueliksiir?

Jah, kui tänaval toimub kaklus, siis mõeldakse, et Katrin Lust vaatab: “Ohoo, võiks vahele astuda, äkki saab kuulsamaks!“ Tõesti on läinud niimoodi, et kuhu ma oma jala tõstan, siis seal paratamatult midagi juhtub. Kui ma kirjutasin Õhtulehe blogi, mida tänagi teen, siis inimesed heitsid oma kommentaarides mulle pidevalt ette: ta peab kõik selle välja mõtlema, ühe inimesega ei saa nii palju juhtuda. Aga kogu aeg ei ole ju kaamerat kaasas ega saa oma elu lindista. Juba siis tekkis mõte, et peaks hoogu maha võtma. Nüüd, tehes “Kuuuurijat”, käib kaamera kogu aeg. Keegi ei saa mind süüdistada, et ma midagi välja mõtleksin. Kogu aeg juhtub midagi. Ka anomaaliaid. Läheme “Kuuuurijas” petismeest otsima, küsime teed… ja tuleb välja, et küsime seda mehelt, keda otsime. Või hakkavad sündmused juhtuma kaamera ees, oleme õigel ajal õiges kohas. Investeerin lavastuslikkusesse väga vähe oma aega.

Karta või julgeda?

Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit
“Kui lähed mööda oma teed, mõeldes: ma proovin, aga ei pea olema number üks, siis lähevad asjad loomulikku rada. Õnnestumised algavad alati konarlikult,” on kogenud ajakirjanik Katrin Lust (35), julgedes sekkuda probleemidesse ja tõstatada teemasid, mis inimesi puudutavad.
Karta või julgeda?
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Karta või julgeda?
ISIKSUS

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri