Jõulud, üks Põhjamaa rahvaste suuremaid pühi, tähistab talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidukäigule. Selle vastandiks on suveperioodil jaanipäev. Jõule ja aastavahetust saadavad kombed ja tavad erinevate aegade kihistustest.

Nende pühade juurde kuuluvad lahkunud esivanemate mälestamine, mil kalmudel süüdatakse küünlad või neid meenutatakse, jõulukirik ja jõululaulud, kingitused, jõulupuu. Jõule tähistatakse väga erinevalt ja kõik pühitsemised mahuvad mõiste “tavalised jõulud” alla. Kuid kõige enam määrab selle, missugused jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad. Jõuluajal kehtis töökeeld Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul. Lõuna-Eestis on kutsutud jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talviste-, taliste-, talsipühadeks ja pühade kestuseks on tavaliselt arvestatud ajavahemik toomapäevast, 21. detsembrist kuni kolmekuningapäeva, 6. jaanuarini (või siis nuudipäeva, 7. jaanuarini). Pühade juurde kuulub majade kaunistamine. Tuntum on olnud õlgede tuppa toomise traditsioon, sest karmi talvega Põhjamaades oli vaja rehetoa põrandat soojendada. Samaaegselt ehiti ka ruume ja püüti tagada viljakust. Mõnel pool on visatud samadest õlgedest peotäis lakke, et proovida tulevase aasta viljaõnne. Ennustamise õigus oli eeskätt peremehel ja perenaisel. Kuna töökeeld kehtis kogu jõuluaja kohta, siis eelkõige kärarikkad tööd, nagu puulõhkumine ja pesupesemine, oli tabud. Samuti kuulus siia alla ka igasugune naiste näputöö, nagu kudumine, ketramine, õmblemine ja isegi nõelumine, et mitte kahjustada lambaid ega meelitada hunte ja usse koju. Tööriistade puhul kanti hoolt, et need oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud. Lagedal olevad sõiduriistad pöörati külili, vokid, õmblusmasinad ja muu selline kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eks kõige rohkem kardeti ikka kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Tulevalgus ei tohtinud jõulude ajal toast põllule langeda, sest see pidi vilja põllul ära kõrvetama. Jõulud, üks Põhjamaa rahvaste suuremaid pühi, tähistab talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidukäigule. Selle vastandiks on suveperioodil jaanipäev. Jõule ja aastavahetust saadavad kombed ja tavad erinevate aegade kihistustest. web hosting services top

Meie jõulutraditsioonid

Marike Laht, SA Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimisosakonna juhtaja; Fotod: Eesti Vabaõhumuuseum

Jõulud, üks Põhjamaa rahvaste suuremaid pühi, tähistab talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidukäigule. Selle vastandiks on suveperioodil jaanipäev. Jõule ja aastavahetust saadavad kombed ja tavad erinevate aegade kihistustest.

Nende pühade juurde kuuluvad lahkunud esivanemate mälestamine, mil kalmudel süüdatakse küünlad või neid meenutatakse, jõulukirik ja jõululaulud, kingitused, jõulupuu. Jõule tähistatakse väga erinevalt ja kõik pühitsemised mahuvad mõiste “tavalised jõulud” alla. Kuid kõige enam määrab selle, missugused jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad.

Jõuluajal kehtis töökeeld

Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul. Lõuna-Eestis on kutsutud jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talviste-, taliste-, talsipühadeks ja pühade kestuseks on tavaliselt arvestatud ajavahemik toomapäevast, 21. detsembrist kuni kolmekuningapäeva, 6. jaanuarini (või siis nuudipäeva, 7. jaanuarini). Pühade juurde kuulub majade kaunistamine. Tuntum on olnud õlgede tuppa toomise traditsioon, sest karmi talvega Põhjamaades oli vaja rehetoa põrandat soojendada. Samaaegselt ehiti ka ruume ja püüti tagada viljakust. Mõnel pool on visatud samadest õlgedest peotäis lakke, et proovida tulevase aasta viljaõnne. Ennustamise õigus oli eeskätt peremehel ja perenaisel.

Kuna töökeeld kehtis kogu jõuluaja kohta, siis eelkõige kärarikkad tööd, nagu puulõhkumine ja pesupesemine, oli tabud. Samuti kuulus siia alla ka igasugune naiste näputöö, nagu kudumine, ketramine, õmblemine ja isegi nõelumine, et mitte kahjustada lambaid ega meelitada hunte ja usse koju. Tööriistade puhul kanti hoolt, et need oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud. Lagedal olevad sõiduriistad pöörati külili, vokid, õmblusmasinad ja muu selline kaeti kinni.

Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eks kõige rohkem kardeti ikka kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Tulevalgus ei tohtinud jõulude ajal toast põllule langeda, sest see pidi vilja põllul ära kõrvetama.

Meie jõulutraditsioonid
Jõulud, üks Põhjamaa rahvaste suuremaid pühi, tähistab talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidukäigule. Selle vastandiks on suveperioodil jaanipäev. Jõule ja aastavahetust saadavad kombed ja tavad erinevate aegade kihistustest.
Meie jõulutraditsioonid
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Meie jõulutraditsioonid
Jõulud

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn