Ootamatused võivad tabada moel, justkui oleks visatud aknasse kivi: vaatad nõutuna kilde, püüdes end koguda... „Kui su elus on kriis, siis ei pea kohe tormama psühholoogi või psühhiaatri juurde,“ ütleb arengukeskuse Avitus tegevjuht Katrin Randrüüt, „esmajoones saab aidata koolitatud kogemusnõustaja.“

Elu üllatab sündmustega, milleks me valmis ei ole, kuid enamasti püüame me oma läbielamisi ja emotsioone jagada kellegagi, kes neid võiks mõista. Tihtilugu lähedastega, ent mitte ainult, sest üksnes empaatiast ei pruugi kriisihetkel kasu olla. Nii näiteks otsis vähidiagnoosi saanud mees, kes kaalutles, kas loobuda lõikusest või mitte, netiavarustest üles sama diagnoosiga mehe, keda oli sama dilemma vaevanud. Tõenäosus lõikuseta terveneda oli väiksem, ent pärast seda edasi elada kaasuvate komplikatsioonide tõttu ebamugavam. Ta kohtus vähist tervenenud mehega, sai osa tema kogemustest ja soovitustest, et oleks endal kergem otsustada. Alati ei pruugi aga leida netist võhivõõrast, kes nõustub hädasolijaga kohtuma, teda kuulama, jagama oma kogemusi ja nõuandeid... Aga lihtsam võimalus on olemas. Kogemusnõustamine, kus tegutsevad koolitatud inimesed, kes on ise mõne tõsise probleemi või haigusega hädas olnud. Nad teavad täpselt, mida võib kriisi sattunu oma elu erinevates etappides tunda. Suudavad samastuda, toetada ja aidata.   Katrin Randrüüt, kogemusnõustaja ja Avituse tegevjuht „Olen süvitsi tegelenud erinevate teemadega. Üks neist on autism, millega olen seotud pea 30 aastat, sest mu poeg on autist. Ta sai diagnoosi kolmeaastaselt, mil Eestis ei olnud isegi eestikeelset autismialast kirjandust, mistõttu pidin ma ise selle teekonna temaga läbima. Mu poeg saab hakkama: käib tööl, ujumas, laulmas, suhtleb – selleni jõudmine pole ainult minu, vaid ka mu kadunud ema, meie pere ja suguvõsa teene. Poeg tuleks toime ka üksi, kui keegi tal aeg-ajalt silma peal hoiaks, aga me elame koos. Pärast väljaõpet mõtlesin nõustada autistlike laste vanemaid, aga teemasid on teisigi. Nõu tuleb anda asjalikult ja nii, et sellest kasu oleks, kuid koolituseta seda teha ei saa. Igal kogemusnõustajal on oma teema, mille ta on läbi käinud või millega kokku puutunud. Kriisikogemus, mida saab vahendada, on igaühel. Minu teemadeks on veel enesetapp, bipolaarne häire, perekondlikud probleemid, krooniline depressioon. Mul endal diagnoositi depressioon esimest korda kaheksateist aastat tagasi. Olen siiani osalise töövõimega, aga tulen toime. Depressiooni tekitab põhjuste kogum – ülepinge, kurnatus, läbipõlemine, valed valikud jms. Kui see on üks-kaks korda olnud ja sa ei oska ennast hoida, siis kipub depressioon muutuma krooniliseks. Depressioonile järgneb positiivne stress. Hakkad tegutsema, sind hoiab üleval adrenaliin, mis kurnab tohutult organismi. Üks läbipõlemise põhjus ongi positiivne stress. Olen õppinud aastatega elama niimoodi, et ma oskan oma jõudu jagada. Kui tunnen, et olen masenduses, siis ei näe mind keegi. Seepärast ei usuta mind vaadates, et mul on diagnoosiks depressioon. Mu kadunud ema ütles: „Sa pole see tüüp...“ Kui ma varem sain hakkama tohutu pingutusega, siis selle asemel, et mitte nii palju pingutada, olengi näiteks tunde pea teki all ja leppinud oma masendusega. Ma ei suru seda alla. Ta tuleb minuga kaasa ja joob rõdul kohvi... Vahel on seest väga valus, aga olen oma elu sättinud nii, et saan neil tundidel end tagasi tõmmata. Ja mu lapsed ei pea muretsema – ma tulen toime.“ Ootamatused võivad tabada moel, justkui oleks visatud aknasse kivi: vaatad nõutuna kilde, püüdes end koguda... „Kui su elus on kriis, siis ei pea kohe tormama psühholoogi või psühhiaatri juurde,“ ütleb arengukeskuse Avitus tegevjuht Katrin Randrüüt, „esmajoones saab aidata koolitatud kogemusnõustaja.“ web hosting services top

Jagatud kogemus

Tiina Lang, fotod: Erakogu

Ootamatused võivad tabada moel, justkui oleks visatud aknasse kivi: vaatad nõutuna kilde, püüdes end koguda... „Kui su elus on kriis, siis ei pea kohe tormama psühholoogi või psühhiaatri juurde,“ ütleb arengukeskuse Avitus tegevjuht Katrin Randrüüt, „esmajoones saab aidata koolitatud kogemusnõustaja.“

Elu üllatab sündmustega, milleks me valmis ei ole, kuid enamasti püüame me oma läbielamisi ja emotsioone jagada kellegagi, kes neid võiks mõista. Tihtilugu lähedastega, ent mitte ainult, sest üksnes empaatiast ei pruugi kriisihetkel kasu olla. Nii näiteks otsis vähidiagnoosi saanud mees, kes kaalutles, kas loobuda lõikusest või mitte, netiavarustest üles sama diagnoosiga mehe, keda oli sama dilemma vaevanud. Tõenäosus lõikuseta terveneda oli väiksem, ent pärast seda edasi elada kaasuvate komplikatsioonide tõttu ebamugavam. Ta kohtus vähist tervenenud mehega, sai osa tema kogemustest ja soovitustest, et oleks endal kergem otsustada. Alati ei pruugi aga leida netist võhivõõrast, kes nõustub hädasolijaga kohtuma, teda kuulama, jagama oma kogemusi ja nõuandeid... Aga lihtsam võimalus on olemas. Kogemusnõustamine, kus tegutsevad koolitatud inimesed, kes on ise mõne tõsise probleemi või haigusega hädas olnud. Nad teavad täpselt, mida võib kriisi sattunu oma elu erinevates etappides tunda. Suudavad samastuda, toetada ja aidata.

 

Katrin Randrüüt, kogemusnõustaja ja Avituse tegevjuht

„Olen süvitsi tegelenud erinevate teemadega. Üks neist on autism, millega olen seotud pea 30 aastat, sest mu poeg on autist. Ta sai diagnoosi kolmeaastaselt, mil Eestis ei olnud isegi eestikeelset autismialast kirjandust, mistõttu pidin ma ise selle teekonna temaga läbima. Mu poeg saab hakkama: käib tööl, ujumas, laulmas, suhtleb – selleni jõudmine pole ainult minu, vaid ka mu kadunud ema, meie pere ja suguvõsa teene. Poeg tuleks toime ka üksi, kui keegi tal aeg-ajalt silma peal hoiaks, aga me elame koos.

Pärast väljaõpet mõtlesin nõustada autistlike laste vanemaid, aga teemasid on teisigi. Nõu tuleb anda asjalikult ja nii, et sellest kasu oleks, kuid koolituseta seda teha ei saa. Igal kogemusnõustajal on oma teema, mille ta on läbi käinud või millega kokku puutunud. Kriisikogemus, mida saab vahendada, on igaühel. Minu teemadeks on veel enesetapp, bipolaarne häire, perekondlikud probleemid, krooniline depressioon. Mul endal diagnoositi depressioon esimest korda kaheksateist aastat tagasi. Olen siiani osalise töövõimega, aga tulen toime. Depressiooni tekitab põhjuste kogum – ülepinge, kurnatus, läbipõlemine, valed valikud jms. Kui see on üks-kaks korda olnud ja sa ei oska ennast hoida, siis kipub depressioon muutuma krooniliseks. Depressioonile järgneb positiivne stress. Hakkad tegutsema, sind hoiab üleval adrenaliin, mis kurnab tohutult organismi. Üks läbipõlemise põhjus ongi positiivne stress. Olen õppinud aastatega elama niimoodi, et ma oskan oma jõudu jagada. Kui tunnen, et olen masenduses, siis ei näe mind keegi. Seepärast ei usuta mind vaadates, et mul on diagnoosiks depressioon. Mu kadunud ema ütles: „Sa pole see tüüp...“ Kui ma varem sain hakkama tohutu pingutusega, siis selle asemel, et mitte nii palju pingutada, olengi näiteks tunde pea teki all ja leppinud oma masendusega. Ma ei suru seda alla. Ta tuleb minuga kaasa ja joob rõdul kohvi... Vahel on seest väga valus, aga olen oma elu sättinud nii, et saan neil tundidel end tagasi tõmmata. Ja mu lapsed ei pea muretsema – ma tulen toime.“

Jagatud kogemus
Ootamatused võivad tabada moel, justkui oleks visatud aknasse kivi: vaatad nõutuna kilde, püüdes end koguda... „Kui su elus on kriis, siis ei pea kohe tormama psühholoogi või psühhiaatri juurde,“ ütleb arengukeskuse Avitus tegevjuht Katrin Randrüüt, „esmajoones saab aidata koolitatud kogemusnõustaja.“
Jagatud kogemus
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Jagatud kogemus
HINGENÕU

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn