„Kui tegeled kõige sellega, mis huvitab, siis mõnes mõttes on see laisa inimese elu,“ sedastab naljatledes geograafiadoktor Tiina Peil, kel on käsil mitmeid uurimisprojekte nii Eestis kui Rootsis.

Ühtlaselt sinisele merekaardile ilmusid veerandsaja aasta eest väikesed täpikesed nagu keegi oleks peotäite kaupa kivikesi laiali visanud... Need unustuses väikesaared olid varem justkui vette vajunud. Suretatud, argimälust pühitud, teadmata, tundmata ja on seda paljudele siiani. Teada ehk nimedena, ent mitte enamat, kui juhtumisi ei ole huvivälja sattunud mõni raamat või artikkel. Kasvõi Tiina enda uurimuste põhjal koostatud raamatud nagu „Alasti maailm. Kolga lahe saared“, „Pärimus Eesti rannast“ või „Uurimisretked Väinamere laidudele“. „Alguses oli minugi jaoks kõik väga uus, sest Põhja-Eesti saared polnud kaardilgi,“ meenutab Tiina oma uurimisretkede algusaega geograafiatudengina Tartu Ülikoolis. „Otsisin saareelanikke üles – 1990ndatel elas neid veel üllatavalt palju. Sain lähedaseks ühe vanapaariga, kus naine oli Rammu ja mees Aksi saarelt. Neile sai pühendatud ka mu raamat – „Aksi – mereriik Tallinna külje all“. Eriliselt vahetu suhe tekkis aga osmussaarlastega ja nii kirjutasin ka Osmussaarest, selle loodusest ja asustusest.“ Tiinal õnnestus väga paljudel saartel käia, mis toona nõudis, et huvi ja uudishimu oli lubade ja sõiduvahendite ning „proviandi“ hankimise tülist suurem. „Oli küll juba Eesti Vabariik, aga 1990. aastate algul, mil me Kolga lahe saartel olime, polnud nõukogude piirivalve veel lahkunud. Nad käisid meid helikopteriga kogu aeg üle lugemas, kuigi Soome oli mujalt lihtsam minna kui saartelt sõudma hakates,“ jutustab Tiina, kel püsivad mälus üsna kõhedad mälestused. „Kevadel linde lugemas käies hakati lagedal saarel helikopterist tulistama... See oli eriline kogemus – puudeta saar, helikopter tiirles pea kohal... Selliseid olukordi juhtus, aga enamasti oli suhtumine suhteliselt sõbralik. Praeguse peaministri ema oli mu esimene ülemus, tema oli piirivalve pärast alati kohutavalt mures. Meil, noorematel, nii palju negatiivseid kogemusi ei olnud, suhtusime rahulikumalt. Meeldiv see ei olnud, aga tunnet, mis nende saartega kaasas käis, tagantjärele enam kogeda ei saa.“ Näiteks Vilsandil, kuhu jäi asustus alles, valitses tohutu rahu. Pakri saari ja Osmussaart oli militarism hirmsasti mõjutanud. Aksi seevastu mõjus sürrealistlikuna – saareelanike kaevatud kraavid olid umbunud, seetõttu vanad heinamaad saare keskel üle ujutatud ja, kiviaiad kaelani vees, mistõttu oli tekkinud täiesti ebamaine maastik... Kessulaiul, Aksil ja Kõinastu laiul võis enim tajuda nende iidsust ja Saarnakil ehedust. „Saarte põline talu- ja merekultuur oleks 20. sajandil igal juhul muutunud, majadest suvilad saanud, kuigi elu seal lõpetati järsult, inimesed pidid lahkuma, paadid võeti ära ja pandi luku taha, okastraadid ja sõjavägi tegid selle emotsionaalseks... Ent väljaränne saartelt oli alati olnud – näiteks Osmussaarel valitses reegel, et vaid kolm last võis koju jääda, ülejäänud pidid minema mujale, aga aja möödudes tuldi saarele ka tagasi. Muutus on paratamatu, on alati olnud ega pruugi alati olla üksnes halb. Keegi meist tahaks elada enam muldpõrandaga rehetares.“ „Kui tegeled kõige sellega, mis huvitab, siis mõnes mõttes on see laisa inimese elu,“ sedastab naljatledes geograafiadoktor Tiina Peil, kel on käsil mitmeid uurimisprojekte nii Eestis kui Rootsis. web hosting services top

Vabadus otsustada

Tiina Lang; fotod: Merlis Lätti, erakogu

„Kui tegeled kõige sellega, mis huvitab, siis mõnes mõttes on see laisa inimese elu,“ sedastab naljatledes geograafiadoktor Tiina Peil, kel on käsil mitmeid uurimisprojekte nii Eestis kui Rootsis.

Vabadus otsustada

Ühtlaselt sinisele merekaardile ilmusid veerandsaja aasta eest väikesed täpikesed nagu keegi oleks peotäite kaupa kivikesi laiali visanud... Need unustuses väikesaared olid varem justkui vette vajunud. Suretatud, argimälust pühitud, teadmata, tundmata ja on seda paljudele siiani. Teada ehk nimedena, ent mitte enamat, kui juhtumisi ei ole huvivälja sattunud mõni raamat või artikkel. Kasvõi Tiina enda uurimuste põhjal koostatud raamatud nagu „Alasti maailm. Kolga lahe saared“, „Pärimus Eesti rannast“ või „Uurimisretked Väinamere laidudele“.
„Alguses oli minugi jaoks kõik väga uus, sest Põhja-Eesti saared polnud kaardilgi,“ meenutab Tiina oma uurimisretkede algusaega geograafiatudengina Tartu Ülikoolis. „Otsisin saareelanikke üles – 1990ndatel elas neid veel üllatavalt palju. Sain lähedaseks ühe vanapaariga, kus naine oli Rammu ja mees Aksi saarelt. Neile sai pühendatud ka mu raamat – „Aksi – mereriik Tallinna külje all“. Eriliselt vahetu suhe tekkis aga osmussaarlastega ja nii kirjutasin ka Osmussaarest, selle loodusest ja asustusest.“
Tiinal õnnestus väga paljudel saartel käia, mis toona nõudis, et huvi ja uudishimu oli lubade ja sõiduvahendite ning „proviandi“ hankimise tülist suurem. „Oli küll juba Eesti Vabariik, aga 1990. aastate algul, mil me Kolga lahe saartel olime, polnud nõukogude piirivalve veel lahkunud. Nad käisid meid helikopteriga kogu aeg üle lugemas, kuigi Soome oli mujalt lihtsam minna kui saartelt sõudma hakates,“ jutustab Tiina, kel püsivad mälus üsna kõhedad mälestused. „Kevadel linde lugemas käies hakati lagedal saarel helikopterist tulistama... See oli eriline kogemus – puudeta saar, helikopter tiirles pea kohal... Selliseid olukordi juhtus, aga enamasti oli suhtumine suhteliselt sõbralik. Praeguse peaministri ema oli mu esimene ülemus, tema oli piirivalve pärast alati kohutavalt mures. Meil, noorematel, nii palju negatiivseid kogemusi ei olnud, suhtusime rahulikumalt. Meeldiv see ei olnud, aga tunnet, mis nende saartega kaasas käis, tagantjärele enam kogeda ei saa.“ Näiteks Vilsandil, kuhu jäi asustus alles, valitses tohutu rahu. Pakri saari ja Osmussaart oli militarism hirmsasti mõjutanud. Aksi seevastu mõjus sürrealistlikuna – saareelanike kaevatud kraavid olid umbunud, seetõttu vanad heinamaad saare keskel üle ujutatud ja, kiviaiad kaelani vees, mistõttu oli tekkinud täiesti ebamaine maastik... Kessulaiul, Aksil ja Kõinastu laiul võis enim tajuda nende iidsust ja Saarnakil ehedust.
„Saarte põline talu- ja merekultuur oleks 20. sajandil igal juhul muutunud, majadest suvilad saanud, kuigi elu seal lõpetati järsult, inimesed pidid lahkuma, paadid võeti ära ja pandi luku taha, okastraadid ja sõjavägi tegid selle emotsionaalseks... Ent väljaränne saartelt oli alati olnud – näiteks Osmussaarel valitses reegel, et vaid kolm last võis koju jääda, ülejäänud pidid minema mujale, aga aja möödudes tuldi saarele ka tagasi. Muutus on paratamatu, on alati olnud ega pruugi alati olla üksnes halb. Keegi meist tahaks elada enam muldpõrandaga rehetares.“

„Kui tegeled kõige sellega, mis huvitab, siis mõnes mõttes on see laisa inimese elu,“ sedastab naljatledes geograafiadoktor Tiina Peil, kel on käsil mitmeid uurimisprojekte nii Eestis kui Rootsis.
Vabadus otsustada
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Vabadus otsustada
TÄHTEDE POOLE

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn