Võtta koer varjupaigast, teadmata tema elukäiku, harjumusi, kombeid ja tausta? Pakkuda talle kodu, millest ta on ilma jäänud või pole seda olnudki?

Vaid jäist südant ei puudutanud uudis nutvast koerast, kes oma lahkunud peremeest leinas ja pidi ilma jääma ka kodust, kus teda oli hoitud ja armastatud. Nüüd osutus ta vaatamata oma sõbralikkusele ülearuseks ja oli samuti määratud Toonela teele... Õnneks pääses ta varjupaika lootuses, et ehk ilmub tema ellu veelkord inimene, kes tõesti hoolib. Keda on põhjust usaldada ja saab tingimusteta armastada, sooja pilguga vaadata ja lähedust otsida ka siis, kui omanik pole parimas tujus. Muidugi soovib loomake ka tähelepanu ja aega, et ta saaks teha paar korda päevas tiirukese, kasvõi pool tunnikest korraga, et võtta üles uued jäljed ja lõhnad, mis vahepeal on tema trajektoori rikastanud... Rentslikoerast filmidiivaks Aada pilk ja silmavaade piltidel oli nii kurb, et teda vaadates hakkasid pisaranäärmed tööle. Nukrus temas silmis oli põhjatu ja justkui süüdistav ― miks keegi ei taha mind? Ta oli leitud Tartumaalt, auto alla jäänud ja poegade ootel... Tema karmikarvaline kasukas oli kohati hõre nagu kulunud blüü¾mantel, kadunud oli karv nii käppadelt kui kõhult, saba meenutas roosanahkset rootsu... Parem esikäpp oli murdunud ja ta lonkas ka pärast lõikust, kuid soovis sellegipoolest väga jalutada. Kui vana ta võis olla, ei osatud varjupaigast öelda, pakuti kolm kuni kuus aastat. „Aadat esmakordselt nähes mõtlesin, küll ta näeb ikka armetu välja, kuid tundsin temaga kohe sidet,“ ütleb õpetajaametis Marietta Alliksaar (25), kes toona üliõpilasena otsustas Tartu Kodutute Loomade Varjupaigast endale esimese koera võtta, keda ta oli oma ellu igatsenud kolmandast eluaastast saadik. “Teadsin juba väiksena, et tahan loomi võtta varjupaigast. Alguses peatus mu pilk ühel teisel koeral, sest arvasin, et õige koer peab hästi suur ja massiivne olema, kuid varjupaiga töötaja seda koera korterikoeraks ei soovitanud. Niisiis hakkasin Aada kohta uurima, keda iseloomustati sõnaga “kullatükk”, kuigi ta oli vintsutada saanud. Keisrilõikega olid sündinud ka tema kaheksa kutsikat, kellest ellu jäid vaid kolm.” Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit Võtta koer varjupaigast, teadmata tema elukäiku, harjumusi, kombeid ja tausta? Pakkuda talle kodu, millest ta on ilma jäänud või pole seda olnudki? web hosting services top

Hüljatu ― tänulik sõber

Tiina Lang; Fotod: Erakogu

Võtta koer varjupaigast, teadmata tema elukäiku, harjumusi, kombeid ja tausta? Pakkuda talle kodu, millest ta on ilma jäänud või pole seda olnudki?

Vaid jäist südant ei puudutanud uudis nutvast koerast, kes oma lahkunud peremeest leinas ja pidi ilma jääma ka kodust, kus teda oli hoitud ja armastatud. Nüüd osutus ta vaatamata oma sõbralikkusele ülearuseks ja oli samuti määratud Toonela teele... Õnneks pääses ta varjupaika lootuses, et ehk ilmub tema ellu veelkord inimene, kes tõesti hoolib. Keda on põhjust usaldada ja saab tingimusteta armastada, sooja pilguga vaadata ja lähedust otsida ka siis, kui omanik pole parimas tujus. Muidugi soovib loomake ka tähelepanu ja aega, et ta saaks teha paar korda päevas tiirukese, kasvõi pool tunnikest korraga, et võtta üles uued jäljed ja lõhnad, mis vahepeal on tema trajektoori rikastanud...


Rentslikoerast filmidiivaks

Aada pilk ja silmavaade piltidel oli nii kurb, et teda vaadates hakkasid pisaranäärmed tööle. Nukrus temas silmis oli põhjatu ja justkui süüdistav ― miks keegi ei taha mind? Ta oli leitud Tartumaalt, auto alla jäänud ja poegade ootel... Tema karmikarvaline kasukas oli kohati hõre nagu kulunud blüü¾mantel, kadunud oli karv nii käppadelt kui kõhult, saba meenutas roosanahkset rootsu... Parem esikäpp oli murdunud ja ta lonkas ka pärast lõikust, kuid soovis sellegipoolest väga jalutada. Kui vana ta võis olla, ei osatud varjupaigast öelda, pakuti kolm kuni kuus aastat.

„Aadat esmakordselt nähes mõtlesin, küll ta näeb ikka armetu välja, kuid tundsin temaga kohe sidet,“ ütleb õpetajaametis Marietta Alliksaar (25), kes toona üliõpilasena otsustas Tartu Kodutute Loomade Varjupaigast endale esimese koera võtta, keda ta oli oma ellu igatsenud kolmandast eluaastast saadik. “Teadsin juba väiksena, et tahan loomi võtta varjupaigast. Alguses peatus mu pilk ühel teisel koeral, sest arvasin, et õige koer peab hästi suur ja massiivne olema, kuid varjupaiga töötaja seda koera korterikoeraks ei soovitanud. Niisiis hakkasin Aada kohta uurima, keda iseloomustati sõnaga “kullatükk”, kuigi ta oli vintsutada saanud. Keisrilõikega olid sündinud ka tema kaheksa kutsikat, kellest ellu jäid vaid kolm.”

Hüljatu ― tänulik sõber

Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit
Võtta koer varjupaigast, teadmata tema elukäiku, harjumusi, kombeid ja tausta? Pakkuda talle kodu, millest ta on ilma jäänud või pole seda olnudki?
Hüljatu ― tänulik sõber
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Hüljatu ― tänulik sõber
AEG ISEENDALE

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn