Hapendatud toidud tunduvad eestlastele maalähedased ja iseenesestmõistetavad. Need on kuulunud juba meie talukultuuri juurde ja söögilaual ikka omal kohal olnud. Vastupidi ameeriklastele ei kahtle eestlased hapendatud söökide toiteväärtuses ega pea neid halvaks läinuiks. Fermenteerimine on olnud läbi aegade lihtsalt üks võimalustest toitu säilitada ja võimaldanud seega mitmekesistada menüüd ajal, mil väljas laiutas talv ja peenralt-metsast midagi võtta polnud. Nurgas seisev hapukapsatünn ‒ see on ju Eesti kirjandusklassikast tuntud väljend. Ka hapukurke oskab iga perenaine teha mängleva kergusega. Suvel leiab neid nii turulettidelt kui ka kodustel grillipidudel lihakõrvasena. Mida me aga hapendatud toitudest veel teame? Vahest oleme kuulnud üht-teist Vene köögi hapendatud seentest või siis rootslaste koledasti haisvast hapusilgust. Tegelikult on hapendatud toidud uskumatult pika ajalooga ning oma versioon fermenteeritud lemmikutest on ette näidata pea igal rahval. Kas olete kuulnud, et 2000 aastat tagasi ehitatud Suur Hiina müür kerkis paljuski just hapukapsa najal, sest just seda sõid iidsed müüriehitajad oma jõuvarude kogumiseks riisi kõrvale? Kuigi hapendamine võib tänapäeva moodsate toidutrendide ja gurmeeroogade paistel isegi pisut liiga triviaalsena tunduda, rullub lähemal vaatlusel meie ees lahti põnev maailm, mis peaks kütkestama küll igaüht, kes oma tervisest vähegi lugu peab. On ehk üllatav, kuid lihtsad hapendatud toidud võivad märgatavamalt paremaks muuta nii meie vaimse kui ka füüsilise tervise. Mil moel? Hakkame pisut kaugemalt pihta ... Hapendatud toidud võivad märgatavamalt paremaks muuta nii meie vaimse kui ka füüsilise tervise. Mil moel? web hosting services top