On see viga? Eksitus? Ei. “Unditund” on hoopis Maria Avdju¹ko (47) esimene dokumentaalfilm, mille stsenarist, re¾issöör, toimetaja ja tootja ta on. Lõpuks on ta vaba ka hoiakust: “Ah, mis nüüd mina!”.

Mida tähendab loobuda meelepärasest ametist, millele oled oma teadliku täiskasvanuelu ehk kakskümmend kaks aastat pühendanud teadmises, et kogu elu teatris ollagi? Liiati, kui “see oli terve maailm”, nagu Maria ise tunnistab. Sellegipoolest tegi ta otsuse, mis ei eelda enam, et astud kodust üle tee asuvasse teatrimajja, kus iga trepp ja proovisaal on oma seinaorvadesse vaikimisi salvestanud sinu häälekõla. “Võib-olla on see aeg ümber saanud, võib-olla on see üldisem asi,” nendib ta, sest lavastused draamateatris polnud talle enam huvitavad ega köitvad, põnevad ja lahedad. “Minust kadus õhin lavale minna,” ei salga Maria. “See polnud hetkeotsus, mõtlesin mitu aastat. Hetkel minus lavakirge ei ole, aga pole välistatud, et see mõne aja pärast tuleb.” Kes sedagi teab? Vähemasti on ta iseendaga aus olnud. Pealegi tahaks Maria “niikaua, kui veel jõudu ja tahtmist on, teha muid asju”, katsetada oma projektidega. Vaadata, mis saab. “Ei taha ju kogu aeg karta, et ei tea, mis homme saab ... No näed, olen elus ...” Pööret, mis võiks enam kooskõla iseendaga soosida, pooldas ka Maria elukaaslane Kristjan Rahu. “Mul on inimene, kes mind toetas. Pean seda suureks õnneks, sest võib-olla on mul seetõttu olnud ka mingi puhver- ja hingetõmbeaeg.” Samas on ta kindel, et poleks otsust draamateatrist lahkuda tegemata jätnud, kui olukord ka teistpidi oleks olnud. Soov katsetada teiste, oma loovust ja loomingulisust avavate ja arendavate väljakutsetega muutus argisest teatritööst ahvatlevamaks. Pealegi Maria ei muretse, et äkki enam midagi teha ei olegi. Pigem on siiani vastupidi olnud. Täiesti juhuslikult ja suure ringiga jõudis temani filmiprojekt, mida võib pidada tänutundeks, kummarduseks, jäädvustuseks, mälestuseks – mine tea, mis on see õigeim väljend või kõik need kokku, ühele inimesele – Mati Undile, kirjanikule ja lavastajale, kes on tema elus väga oluline olnud. “Olen temalt väga palju õppinud,” tunnistab Maria, “ta oli tark mees ja hoolis omal moel minust väga. Olin kaksteist aastat ta lemmiknäitleja”. On see viga? Eksitus? Ei. “Unditund” on hoopis Maria Avdju¹ko (47) esimene dokumentaalfilm, mille stsenarist, re¾issöör, toimetaja ja tootja ta on. Lõpuks on ta vaba ka hoiakust: “Ah, mis nüüd mina!”. web hosting services top

Maria unditund

Tiina lang

On see viga? Eksitus? Ei. “Unditund” on hoopis Maria Avdju¹ko (47) esimene dokumentaalfilm, mille stsenarist, re¾issöör, toimetaja ja tootja ta on. Lõpuks on ta vaba ka hoiakust: “Ah, mis nüüd mina!”.

Maria unditund

Mida tähendab loobuda meelepärasest ametist, millele oled oma teadliku täiskasvanuelu ehk kakskümmend kaks aastat pühendanud teadmises, et kogu elu teatris ollagi? Liiati, kui “see oli terve maailm”, nagu Maria ise tunnistab. Sellegipoolest tegi ta otsuse, mis ei eelda enam, et astud kodust üle tee asuvasse teatrimajja, kus iga trepp ja proovisaal on oma seinaorvadesse vaikimisi salvestanud sinu häälekõla. “Võib-olla on see aeg ümber saanud, võib-olla on see üldisem asi,” nendib ta, sest lavastused draamateatris polnud talle enam huvitavad ega köitvad, põnevad ja lahedad. “Minust kadus õhin lavale minna,” ei salga Maria. “See polnud hetkeotsus, mõtlesin mitu aastat. Hetkel minus lavakirge ei ole, aga pole välistatud, et see mõne aja pärast tuleb.” Kes sedagi teab? Vähemasti on ta iseendaga aus olnud. Pealegi tahaks Maria “niikaua, kui veel jõudu ja tahtmist on, teha muid asju”, katsetada oma projektidega. Vaadata, mis saab. “Ei taha ju kogu aeg karta, et ei tea, mis homme saab ... No näed, olen elus ...”

Pööret, mis võiks enam kooskõla iseendaga soosida, pooldas ka Maria elukaaslane Kristjan Rahu. “Mul on inimene, kes mind toetas. Pean seda suureks õnneks, sest võib-olla on mul seetõttu olnud ka mingi puhver- ja hingetõmbeaeg.” Samas on ta kindel, et poleks otsust draamateatrist lahkuda tegemata jätnud, kui olukord ka teistpidi oleks olnud. Soov katsetada teiste, oma loovust ja loomingulisust avavate ja arendavate väljakutsetega muutus argisest teatritööst ahvatlevamaks. Pealegi Maria ei muretse, et äkki enam midagi teha ei olegi. Pigem on siiani vastupidi olnud.

Täiesti juhuslikult ja suure ringiga jõudis temani filmiprojekt, mida võib pidada tänutundeks, kummarduseks, jäädvustuseks, mälestuseks – mine tea, mis on see õigeim väljend või kõik need kokku, ühele inimesele – Mati Undile, kirjanikule ja lavastajale, kes on tema elus väga oluline olnud. “Olen temalt väga palju õppinud,” tunnistab Maria, “ta oli tark mees ja hoolis omal moel minust väga. Olin kaksteist aastat ta lemmiknäitleja”.

On see viga? Eksitus? Ei. “Unditund” on hoopis Maria Avdju¹ko (47) esimene dokumentaalfilm, mille stsenarist, re¾issöör, toimetaja ja tootja ta on. Lõpuks on ta vaba ka hoiakust: “Ah, mis nüüd mina!”.
Maria unditund
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Maria unditund
ISIKSUS

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn