Karastades tervemaks

Tekst: Kaire Uusen, fotod: Pildipank 123, erakogu

Karastatud inimesed ei jää külmal ajal haigeks ega kurda kehva ilma üle. Veelgi enam, enamik neist isegi ei tea, mida tähendab nohu, köha või valus kurk.

Kui kunagi ühelt talisuplejalt küsisin, kuidas karastamisega algust teha, oli tema vastus lihtne: jätkake suvel alustatud ujumist nii kaua kui võimalik, siis oletegi asjaga algust teinud.See oli tark nõuanne, sest karastamine või talisuplus ei saa kunagi muutuda harjumuseks ühe päevaga, vaid vajab aega ja püsivust. Hulljulged trikid ja teistega võistlemine peaksid karastamise puhul olema välistatud.Minu vanemate lähedal elab üks üle seitsmekümnene mees, kelle seljas pole keegi iial näinud paksu vammust ega kaelas salli. Kojamehena töötav vanahärra käib südatalvelgi palja pea ja kinnasteta ning tingimata hõlmad eest lahti või ainult õhukese kampsuni väel. Niiviisi riides, õigemini üleriieteta, pühib ta luuaga tänavat ja lükkab talvel labidaga lund, veab prügikotte ning toidab linde. 

Karastades tervemaks