40ndates eluaastates suureneb naistel oluliselt oht vererõhktõppe haigestuda. Kui näiteks südame isheemiatõbe esineb rohkem meestel, siis vererõhuhaigust on naistel-meestel üsna võrdselt. Kroonilistest haigustest ongi vererõhuhaigus kõige sagedasem: Eestis saab vererõhuravi 250 00 inimest. Neid, kes seda vajaksid, on aga kindlasti rohkem. Iga üle 30aastane inimene peab teadma oma vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust. Neid tuleb mõõta, sest vererõhk ja kolesterool ei ütle sulle: halloo, ma olen kõrge! Paljudele tuleb kõrge vererõhk üllatusena, sest noorena oli see madal ehk 110 (mis tegelikult ei ole madal, vaid normaalne). Sõbranna või vanaema juures mõõtes avastatakse aga äkki, et vererõhk on 140–150, mis on liiga kõrge. Vastab meditsiinidoktor Anu Hedman, 22 aastat südamearstina töötanud Ida-Tallinna keskhaigla kardioloog, kes on ühtlasi Eesti Hüpertensiooni Ühingu president ja mitme rahvusvahelise erialaühingu liige. web hosting services top