Lugu sellest, kuidas eestlannast re¾issöör ja soomlasest veinikaupmees Muhu saarel viinapuid kasvatama ja veiniturismitalu pidama hakkasid.

Veiniklaasid helgivad kuldses õhtupäikeses, kui avarale õuemurule kaetud pikk laud reede õhtul peremeest-perenaist ja nende külalisi traditsioonilisele viiekäigulisele õhtusöögile ootab. Veeklaaside all loovad meeleolu oma viinapuudelt nopitud lehed ning suurätikuid ehivad veinipudelikorgid ja kadakaoksakesed. Kui seltskond, kelle seas on nii eestlasi, soomlasi, inglasi kui ameeriklasi, end lõpuks elevusega lauda seab, koonduvad kõigi ootusärevad pilgud perenaisele, kes graatsilise liigutusega suure noaga vahuveinipudelil kaela veatult maha lööb. Imeline suveõhtu võib alata! Aastat viis tagasi tutvunud ja mullu suvel abiellunud Ingrid (30) ja Peke Eloranta (41) on muutnud Muhu saarel Vahtraste külas naise perekonnale kuuluva turismitalu hõrke roogi, põnevaid veine ja saarelikke spaaelamusi pakkuvaks veinitaluks, mille maadel kasvavad juba paar aastat ka päris oma viinapuud. Majapidamine kannab nime Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu. Esimesed kaks nime tähistavad vana kaubamärgi taaselustanud veinifirmat, mida Peke juba aastaid juhatab. Tallinnas Toompeal paiknevad nii veinifirma esindus kui ka Eesti joogikultuurimuuseum. Muhu veinitalu kannabki nüüd edasi Eesti veini enam kui 100aastast legendi. "Paar aastat tagasi istusin siin talutrepil, vaatasin ringi ja nägin palju tühja maad. Ning kuna veinimaailm mulle aina enam huvi pakkuma oli hakanud, mõtlesin – miks mitte viinamarjakasvatust ka ise proovida," meenutab suur veinihuviline Peke. Sada aastat tagasi valmisid kohalikud veinid küll vaid marjadest ja puuviljadest, kuid praegu sirgub Eestimaa mullas juba 12 000–15 000 viinapuud. Valmis on saanud ka Eesti esimene kaubanduslik viinamarjavein. Veinitegu Eestis on tõepoolest võimalik, kuigi mitte lihtne. Lugu sellest, kuidas eestlannast re¾issöör ja soomlasest veinikaupmees Muhu saarel viinapuid kasvatama ja veiniturismitalu pidama hakkasid. web hosting services top

Muhus oma legendi loomas

Monica Raud

Lugu sellest, kuidas eestlannast re¾issöör ja soomlasest veinikaupmees Muhu saarel viinapuid kasvatama ja veiniturismitalu pidama hakkasid.

Muhus oma legendi loomas

Veiniklaasid helgivad kuldses õhtupäikeses, kui avarale õuemurule kaetud pikk laud reede õhtul peremeest-perenaist ja nende külalisi traditsioonilisele viiekäigulisele õhtusöögile ootab. Veeklaaside all loovad meeleolu oma viinapuudelt nopitud lehed ning suurätikuid ehivad veinipudelikorgid ja kadakaoksakesed. Kui seltskond, kelle seas on nii eestlasi, soomlasi, inglasi kui ameeriklasi, end lõpuks elevusega lauda seab, koonduvad kõigi ootusärevad pilgud perenaisele, kes graatsilise liigutusega suure noaga vahuveinipudelil kaela veatult maha lööb. Imeline suveõhtu võib alata!

Aastat viis tagasi tutvunud ja mullu suvel abiellunud Ingrid (30) ja Peke Eloranta (41) on muutnud Muhu saarel Vahtraste külas naise perekonnale kuuluva turismitalu hõrke roogi, põnevaid veine ja saarelikke spaaelamusi pakkuvaks veinitaluks, mille maadel kasvavad juba paar aastat ka päris oma viinapuud. Majapidamine kannab nime Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu. Esimesed kaks nime tähistavad vana kaubamärgi taaselustanud veinifirmat, mida Peke juba aastaid juhatab. Tallinnas Toompeal paiknevad nii veinifirma esindus kui ka Eesti joogikultuurimuuseum. Muhu veinitalu kannabki nüüd edasi Eesti veini enam kui 100aastast legendi. "Paar aastat tagasi istusin siin talutrepil, vaatasin ringi ja nägin palju tühja maad. Ning kuna veinimaailm mulle aina enam huvi pakkuma oli hakanud, mõtlesin – miks mitte viinamarjakasvatust ka ise proovida," meenutab suur veinihuviline Peke.

Sada aastat tagasi valmisid kohalikud veinid küll vaid marjadest ja puuviljadest, kuid praegu sirgub Eestimaa mullas juba 12 000–15 000 viinapuud. Valmis on saanud ka Eesti esimene kaubanduslik viinamarjavein. Veinitegu Eestis on tõepoolest võimalik, kuigi mitte lihtne.

Lugu sellest, kuidas eestlannast re¾issöör ja soomlasest veinikaupmees Muhu saarel viinapuid kasvatama ja veiniturismitalu pidama hakkasid.
Muhus oma legendi loomas
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Muhus oma legendi loomas
ELUJULGUS

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri