Kui valmib järjekordne inimeste õnne ja rahulolu uuring, on Andaluusia raudselt selle tipus. Andaluuslased ei hooli, et nende tööpuudus on Euroopa kõrgeim ja sissetulekud väiksemad kui mujal Hispaanias. Kohalikud naudivad oma ilusat maad, head kliimat, maitsvat toitu ja mis põhiline – teisi inimesi ja suhtlemist. Andaluusias kulgeb aeg hoopis teisiti kui edule orienteeritud Eestis. Uhked autod ja brändid ei ole kohalikele üldse olulised. Inimesed ei torma mitte kunagi mitte kuhugi. Kui koolikell on helisenud ja osa lapsi juba klassis istumas, jalutab teine osa alles koos vanematega mõnusalt jutustades ning hommikupäikest nautides poolel teel kooli. Tööd ei tehta vihaga, vaid mõnuga: oluline on protsess, mitte tulemus. Seetõttu võtavad kõik asjad rohkem aega, aga saavad tehtud. Arvesta, et poes kassas läheb siin rohkem aega, sest kassapidaja vestleb innukalt klientidega. Taksojuhti pead vahest lähimast baarist otsima minema, sest ta vaatab seal sõpradega jalgpalli. Ettekandja ei märka kohe sinu laua juurde joosta, sest mängib teises lauas istuva kliendi lapsega. Aga tänu oskusele oma tööd nautida ei näe Andaluusias pahuraid poemüüjaid ega morne koristajaid. Kõik on rõõmsad. | ||
Põline andaluuslane kodulinnast kaugemale ei kipu – kõik, mis õnnelikuks teeb, on sealsamas olemas. |