Horvaatia vetesse mahub üle tuhande saare, millest 66 on ka asustatud. Jaotatakse neid Aadria mere põhjaosa ning lõunaosa ehk Dalmaatsia ranniku saarteks. Siin valitseb vahemereline kliima, mis tähendab, et suved on kuivad ja kuumad, talved mahedad, kuid niisked. Pehmes kliimas võib “süüdistada” sooja Aadria merd, mille temperatuur ei lange ka talvel alla kümne kraadi. Loodus on enamjaolt mägine ja kivine. Ajalooliselt ongi ehitusmaterjalina eriti hinnas olnud Dalmaatsia saarte suurepärase kvaliteediga kivim. Sellest on ehitatud kirikuid ja paleesid eelkõige Horvaatias, aga ka Venezias ning mujal Itaalias, seda on kasutatud Valges Majas ning Stockholmi kuningapalees. Siinsetel saartel võib kõndida üle 2000 aasta vanustel roomaaegsetel teedel, imetleda Venezia vabariigi hiilgeaegadest pärit massiivseid kirikuid ning Austria-Ungari ajastu villasid. Horvaatias leidub saari nii aktiivseks puhkuseks, rannas vedelemiseks kui ka hommikuni pidutsemiseks. Pakutakse mitmesuguseid veeatraktsioone, purjetamist, sukeldumisvõimalust ning jalgrattalaenutust. Kui on soov merd mööda seilata, siis kirkalt sinine Aadria meri on selleks just õige koht. Jahtide, purjekate ja paatide laenutuspaiku leidub küllaga. Horvaatia rannik on täis puistatud võrratuid saari, mille vahel praamide ja paatidega ristlemine on omaette nauding. Kogu Vahemeres on rohkem saari vaid Kreekal. web hosting services top