“Kui vaja, oskan enda eest seista. Seda ei kiputa eriti kergelt andeks andma,” on kogenud muusik Janika Sillamaa (39), kelles väiklus, kadedus ja pealetükkivus tekitavad võõristust. “Siiani ei ole ma kohanenud praeguse maailma edukultusega, kus kõik vahendid on head.”
Sellise pealkirja – “Täiskohaga naine” – panid sa oma 2013. aastal ilmunud autoriplaadile. Mida tähendab olla täiskohaga naine? Praegusel soovolinike ajastul hakkab piir maskuliinse ja feminiinse vahel kaduma. Mina kuulun veel sellesse põlvkonda, kus praeahi, kohvikann, riidekapp ja pesumasin on kindlalt minu haldusalas. Ka saab minu puhul rääkida vana kooli anekdootlikest naiselikest joontest. Kiljun, kui keegi vett pritsib, ja ehtekaupmehe juures muutun täielikuks harakaks. Rõõmustan, kui mees panni tühjaks sööb, ja hakkan ilusa muusika peale pisaraid valama. Minu utreeritud naiselikkus on andnud paljudele kolleegidele ja pereliikmetele alust nalja visata, ja enamasti naeran ise mõnuga kaasa. Ilmselt saab minust pensionieas ehtne itaalia stiilis koduperenaine viiekäiguliste pidusöökide ja kunstimuuseumi pühapäevakuga. “Kui vaja, oskan enda eest seista. Seda ei kiputa eriti kergelt andeks andma,” on kogenud muusik Janika Sillamaa (39), kelles väiklus, kadedus ja pealetükkivus tekitavad võõristust. “Siiani ei ole ma kohanenud praeguse maailma edukultusega, kus kõik vahendid on head.” web hosting services top
Täiskohaga naine
Tiina Lang
“Kui vaja, oskan enda eest seista. Seda ei kiputa eriti kergelt andeks andma,” on kogenud muusik Janika Sillamaa (39), kelles väiklus, kadedus ja pealetükkivus tekitavad võõristust. “Siiani ei ole ma kohanenud praeguse maailma edukultusega, kus kõik vahendid on head.”
Sellise pealkirja – “Täiskohaga naine” – panid sa oma 2013. aastal ilmunud autoriplaadile. Mida tähendab olla täiskohaga naine?
Praegusel soovolinike ajastul hakkab piir maskuliinse ja feminiinse vahel kaduma. Mina kuulun veel sellesse põlvkonda, kus praeahi, kohvikann, riidekapp ja pesumasin on kindlalt minu haldusalas. Ka saab minu puhul rääkida vana kooli anekdootlikest naiselikest joontest. Kiljun, kui keegi vett pritsib, ja ehtekaupmehe juures muutun täielikuks harakaks. Rõõmustan, kui mees panni tühjaks sööb, ja hakkan ilusa muusika peale pisaraid valama. Minu utreeritud naiselikkus on andnud paljudele kolleegidele ja pereliikmetele alust nalja visata, ja enamasti naeran ise mõnuga kaasa. Ilmselt saab minust pensionieas ehtne itaalia stiilis koduperenaine viiekäiguliste pidusöökide ja kunstimuuseumi pühapäevakuga. |
|
“Kui vaja, oskan enda eest seista. Seda ei kiputa eriti kergelt andeks andma,” on kogenud muusik Janika Sillamaa (39), kelles väiklus, kadedus ja pealetükkivus tekitavad võõristust. “Siiani ei ole ma kohanenud praeguse maailma edukultusega, kus kõik vahendid on head.” |
