Peab olema otsustavust põgeneda hävitavast paarisuhtest. Ent kes aitaks, kui jõudu ei jagu? Ja mis saab lastest, kui kumbki rebib neid ühele ja teisele poole?

Ühel hetkel on tunne: see kõik ei juhtunud minu, vaid kellegi teise elus, kuigi aeg-ajalt jooksevad kõige valusamad kaadrid nagu tuhmunud värvidega diapositiivid läbi mälu. Näed ennast kõrvalt ega suuda uskuda, et oled põrgulikuks kujunenud paarisuhtest välja rabelenud, kus hing oli narmastena ribadeks ja kokku traageldada polnud justkui midagi. Ometigi leidus tahet neis vähestes riismetes, mis sinust sel hetkel veel olid järele jäänud, sest andsid endale aru: järgmisel hetkel ei oleks sind enam olemas olnud. Ka mitte oma väikestele lastele... Kes on kogenud alandavat, vaimselt ja füüsiliselt hävitavat pereelu, kus põrkuvad kahe vastandi erinevad maailmad, väärtushinnangud ja arusaamad, need teavad. “Tark oleks pöörduda naiste tugikeskusesse. Kui peres on füüsilist vägivalda, siis on olukord juba liiga kaugele läinud. Seal osatakse aidata, sest neil peab olema vägivallakoolitus,” tõdeb Riin (34), kes ise abivajajana ei osanud veel paari aasta eest kuskile pöörduda. “Mulle soovitati: kui suhtes on vägivald, siis tuleb eemalduda. Mina olin oma ideaalides kinni. Tahtsin õudselt oma kodu ja perekonda. Uskusin, et see kõik saab olema imeilus. Mõtlesin, et kui pingutan rohkem ja olen tublim, siis vägivald möödub, aga see kordub. Peksa saada on kohutavalt alandav, aga vaimne terror jätab veel sügavamaid haavu.” Riin arvas, et naiste varjupaigast otsivad abi kõige vaesemad ja väetimad. Tema on ülikooliharidusega, oma erialal tunnustatud ja hinnatud töötaja. Ent kui ta sinna pöördus, sai varjupaigast vajalikku psühholoogilist tuge. “Varjupaiku peaks rohkem olema. Võib-olla on kuskil peres hoopis mees sellises seisus nagu olin mina? Peaksid olema tugigrupid, kus nõu küsida ja teistel on võimalus aidata. Sa ei ole üksipäini. Hirmununa ei suudagi mõelda ja lased endaga peaaegu kõike teha.” Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit Peab olema otsustavust põgeneda hävitavast paarisuhtest. Ent kes aitaks, kui jõudu ei jagu? Ja mis saab lastest, kui kumbki rebib neid ühele ja teisele poole? web hosting services top

Kes ulataks abikäe?

Tiina Lang; fotod: Pildipank123, erakogu

Peab olema otsustavust põgeneda hävitavast paarisuhtest. Ent kes aitaks, kui jõudu ei jagu? Ja mis saab lastest, kui kumbki rebib neid ühele ja teisele poole?

Kes ulataks abikäe?

Ühel hetkel on tunne: see kõik ei juhtunud minu, vaid kellegi teise elus, kuigi aeg-ajalt jooksevad kõige valusamad kaadrid nagu tuhmunud värvidega diapositiivid läbi mälu. Näed ennast kõrvalt ega suuda uskuda, et oled põrgulikuks kujunenud paarisuhtest välja rabelenud, kus hing oli narmastena ribadeks ja kokku traageldada polnud justkui midagi. Ometigi leidus tahet neis vähestes riismetes, mis sinust sel hetkel veel olid järele jäänud, sest andsid endale aru: järgmisel hetkel ei oleks sind enam olemas olnud. Ka mitte oma väikestele lastele... Kes on kogenud alandavat, vaimselt ja füüsiliselt hävitavat pereelu, kus põrkuvad kahe vastandi erinevad maailmad, väärtushinnangud ja arusaamad, need teavad.

“Tark oleks pöörduda naiste tugikeskusesse. Kui peres on füüsilist vägivalda, siis on olukord juba liiga kaugele läinud. Seal osatakse aidata, sest neil peab olema vägivallakoolitus,” tõdeb Riin (34), kes ise abivajajana ei osanud veel paari aasta eest kuskile pöörduda. “Mulle soovitati: kui suhtes on vägivald, siis tuleb eemalduda. Mina olin oma ideaalides kinni. Tahtsin õudselt oma kodu ja perekonda. Uskusin, et see kõik saab olema imeilus. Mõtlesin, et kui pingutan rohkem ja olen tublim, siis vägivald möödub, aga see kordub. Peksa saada on kohutavalt alandav, aga vaimne terror jätab veel sügavamaid haavu.” Riin arvas, et naiste varjupaigast otsivad abi kõige vaesemad ja väetimad. Tema on ülikooliharidusega, oma erialal tunnustatud ja hinnatud töötaja. Ent kui ta sinna pöördus, sai varjupaigast vajalikku psühholoogilist tuge. “Varjupaiku peaks rohkem olema. Võib-olla on kuskil peres hoopis mees sellises seisus nagu olin mina? Peaksid olema tugigrupid, kus nõu küsida ja teistel on võimalus aidata. Sa ei ole üksipäini. Hirmununa ei suudagi mõelda ja lased endaga peaaegu kõike teha.”


Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit
Peab olema otsustavust põgeneda hävitavast paarisuhtest. Ent kes aitaks, kui jõudu ei jagu? Ja mis saab lastest, kui kumbki rebib neid ühele ja teisele poole?
Kes ulataks abikäe?
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Kes ulataks abikäe?
TULIPUNKT

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiilirubriik

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1

OÜ Marikiri