„Olen kogu aeg hobustega tegelenud, aga sisu on pidevalt natuke muutunud,“ ütleb hobusekasvataja, tallipidaja ja ratsatreener Kadri Kullerkupp, pidades oma tööd nauditavaks elustiiliks.

Miks hobused just tüdrukuid lummavad, seda Kadri öelda ei oska. Ise oli ta kümneaastatane, kui koos vanematega Niitväljal nädalalõppu veetes esimest korda hobuse selga sai. Need vähesed ratsutamistunnid ajendasid teda minema Kuusekännu ratsatalu ratsalaagrisse. „Siis ma ei arvanud, et hobused saavad mu lemmiktegevuseks, veel vähem tööks või elustiiliks, aga hobusearmastus tuli suhteliselt kiiresti,“ sõnab Kadri, nimetades, et hakkas Kuusekännu ratsatalus abiks käima ja üsna varsti otsustas, et õpib pärast keskkooli hobusekasvatust. Enamiku oma senisest elust ongi ta veetnud koos hobustega, ratsutades ja teisi ratsutama õpetades. Viimased kümme aastat Piira tallides, kus tal on nüüd ka päris oma tall. Kui Kadri õpilased alustavad treeningutega juba nelja-viieaastaselt, siis tema lapsepõlves samasuguseid võimalusi polnud. „Meil Rakvere lähistel oli vaid Vinni tall, kus sai ratsutada. Toona tallis käies ma ei mäleta, et kellelgi oleks olnud oma hobune nagu on lastel nüüd. Polnud ka trennidistsipliini ega –sundi. Praegu pead trennis kohal käima, sest muidu ei saa võistelda. Aga võistlemist ja sportimist sel moel nagu täna ei olnud,“ nendib ta, täheldades, et kirglik ratsanik võib igal nädalavahetusel võistelda – teha takistussõitu, koolisõitu, rakendisporti, kestvusratsutamist. Lisaks on üle Eesti talle juurde rajatud ja hobuste arv viimase kümne aastaga kahekordistunud. Ka treeneritel on rohkem võimalusi end täiendada. Vastutus ja stressimaandus Rakverest pärit Kadri õppiski Säreveres hobusekasvatust ja töötas pärast kooli lõppu Ida-Virumaal Vaikla tallis, kus tal juhtus olema väga range ülemus. „Sain seal oma esimese tallipidamise kogemuse ja väga hea kooli,“ nimetab ta. Kümne aasta eest pärast poja sündi kolis Kadri kodukanti tagasi, olles sellest ajast saadik juhatanud Piira talli. Eelmisest aastast on tal selle kõrval ka päris oma tall kaheksa boksi, väikese sisemanee¾i ja kahe avara varjualusega õues elavatele hobustele. „Tallid on kõrvuti, majandame neid teise talliomanikuga kahepeale,“ selgitab Kadri, kes valdava osa oma hingetõmbeajast veedab Piira tallide teise korruse klubiruumides, mille terrassilt on hea jälgida koplites olevaid hobuseid ja varssasid. Kokku on neid koguni kakskümmend. „Hetkel natuke palju,“ sõnab Kadri, kes vastutab nende eest üksinda, kuigi tal on palju abilisi. „Talvine aeg on raske, aga meil on hobuste pidamine võimalikult ökonoomseks tehtud. Nad elavad võimalikult palju õues, ka talvel. Kogu aeg on söök ja värske vesi olemas ning võimalus minna vihma ja tuule korral varju alla. Sisebokse kasutame peamiselt pärast trenne ja väga külma ilmaga. Igapäevane töö on minimeeritud,“ kirjeldab Kadri, lisades, et palju tööd teeb ära traktor ― tõstab söödad ette ja vajadusel lükkab sõnniku kokku. Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit „Olen kogu aeg hobustega tegelenud, aga sisu on pidevalt natuke muutunud,“ ütleb hobusekasvataja, tallipidaja ja ratsatreener Kadri Kullerkupp, pidades oma tööd nauditavaks elustiiliks. web hosting services top

Eneseteostus ja armastus

Tiina Lang; Fotod: Erakogu

„Olen kogu aeg hobustega tegelenud, aga sisu on pidevalt natuke muutunud,“ ütleb hobusekasvataja, tallipidaja ja ratsatreener Kadri Kullerkupp, pidades oma tööd nauditavaks elustiiliks.

Eneseteostus ja armastus

Miks hobused just tüdrukuid lummavad, seda Kadri öelda ei oska. Ise oli ta kümneaastatane, kui koos vanematega Niitväljal nädalalõppu veetes esimest korda hobuse selga sai. Need vähesed ratsutamistunnid ajendasid teda minema Kuusekännu ratsatalu ratsalaagrisse. „Siis ma ei arvanud, et hobused saavad mu lemmiktegevuseks, veel vähem tööks või elustiiliks, aga hobusearmastus tuli suhteliselt kiiresti,“ sõnab Kadri, nimetades, et hakkas Kuusekännu ratsatalus abiks käima ja üsna varsti otsustas, et õpib pärast keskkooli hobusekasvatust.

Enamiku oma senisest elust ongi ta veetnud koos hobustega, ratsutades ja teisi ratsutama õpetades. Viimased kümme aastat Piira tallides, kus tal on nüüd ka päris oma tall.

Kui Kadri õpilased alustavad treeningutega juba nelja-viieaastaselt, siis tema lapsepõlves samasuguseid võimalusi polnud. „Meil Rakvere lähistel oli vaid Vinni tall, kus sai ratsutada. Toona tallis käies ma ei mäleta, et kellelgi oleks olnud oma hobune nagu on lastel nüüd. Polnud ka trennidistsipliini ega –sundi. Praegu pead trennis kohal käima, sest muidu ei saa võistelda. Aga võistlemist ja sportimist sel moel nagu täna ei olnud,“ nendib ta, täheldades, et kirglik ratsanik võib igal nädalavahetusel võistelda – teha takistussõitu, koolisõitu, rakendisporti, kestvusratsutamist. Lisaks on üle Eesti talle juurde rajatud ja hobuste arv viimase kümne aastaga kahekordistunud. Ka treeneritel on rohkem võimalusi end täiendada.

Vastutus ja stressimaandus

Rakverest pärit Kadri õppiski Säreveres hobusekasvatust ja töötas pärast kooli lõppu Ida-Virumaal Vaikla tallis, kus tal juhtus olema väga range ülemus. „Sain seal oma esimese tallipidamise kogemuse ja väga hea kooli,“ nimetab ta. Kümne aasta eest pärast poja sündi kolis Kadri kodukanti tagasi, olles sellest ajast saadik juhatanud Piira talli. Eelmisest aastast on tal selle kõrval ka päris oma tall kaheksa boksi, väikese sisemanee¾i ja kahe avara varjualusega õues elavatele hobustele. „Tallid on kõrvuti, majandame neid teise talliomanikuga kahepeale,“ selgitab Kadri, kes valdava osa oma hingetõmbeajast veedab Piira tallide teise korruse klubiruumides, mille terrassilt on hea jälgida koplites olevaid hobuseid ja varssasid. Kokku on neid koguni kakskümmend. „Hetkel natuke palju,“ sõnab Kadri, kes vastutab nende eest üksinda, kuigi tal on palju abilisi.

„Talvine aeg on raske, aga meil on hobuste pidamine võimalikult ökonoomseks tehtud. Nad elavad võimalikult palju õues, ka talvel. Kogu aeg on söök ja värske vesi olemas ning võimalus minna vihma ja tuule korral varju alla. Sisebokse kasutame peamiselt pärast trenne ja väga külma ilmaga. Igapäevane töö on minimeeritud,“ kirjeldab Kadri, lisades, et palju tööd teeb ära traktor ― tõstab söödad ette ja vajadusel lükkab sõnniku kokku.

Eneseteostus ja armastus

Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit
„Olen kogu aeg hobustega tegelenud, aga sisu on pidevalt natuke muutunud,“ ütleb hobusekasvataja, tallipidaja ja ratsatreener Kadri Kullerkupp, pidades oma tööd nauditavaks elustiiliks.
Eneseteostus ja armastus
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Eneseteostus ja armastus
ELUSTIIL

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn