Elamised on, aga kedagi lähiümbruses liikumas pole näha, nagu ei elakski siin keegi. Valitseb vaikus. Just selline mulje jääb, kui sõita mööda Eesti erinevaid paiku, kust koolid, postkontorid ja pangaautomaadid on ammu kadunud. Ent pisikesed toidupoekesed ja seltsimajad on alles, aga kui kauaks on nendegi uksed avatud? Kas vaikelu külas on näiline või tegelik?

Selgitusi jagavad MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ja vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas. Millal külaliikumine Kodukant alguse sai? Eha: See tekkis pärast taasiseseisvumisega seotud põllumajandusreformi. Euroopas on kõige enam ja kõige kiiremini kadunud maal töökohti just Eestis, kus inimesed olid ühel hetkel hädas: kuidas nüüd edasi? Nad olid valiku ees ― kas põgeneda linna või ise midagi ette võtta. Ehmatavate muutuste tuules tuli pea tööle panna ja üheskoos tegutsema hakata, et küladel hinge sees hoida. Eestvedajateks said heas mõttes „külahullud“, keda me täna peame sädeinimesteks. Nad ärgitasid ühte hoidma, küla korda tegema ja üritusi korraldama. Alguses lausa olukorras, kus leibagi polnud lauale panna. Ometi suutsid nad inimesi veenda, et küla peab elama. Ja inimesed jäid. Krista: Külaliikumise vaimseks isaks oli Mikk Sarv. Tema tõi selle hea idee, kuidas toetada külades omaalgatuslikku tegevust, Rootsist. Sellest ajast pärineb ka külaliikumise juhtaluse: „Kogu Eesti peab elama.“ Mis ajendil te ise ettevõtmisega liitusite? Eha: Külaelu on mulle alati südamelähedane olnud. Olen Kodukandi liikumisega seotud olnud algusest peale, 1999. aastal kutsuti mind Võru taluliidust Kodukandi tegevjuhiks. Huvi külaliikumise tegemiste vastu on mul olnud kogu aeg. Jälgisin Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant nime kandnud ühingu tegemisi, kui külaliikumist vedas legendaarne Mikk Sarv. Alguses oli organisatsiooni eelarve null krooni, lisaks sattusin kohe ka Hiiumaal toimunud külade maapäeva korraldamise keskele, kuhu pidi kokku tulema kolmsada küla üle Eesti. Kõik toimus tänu vabatahtlike tegevusele. Inimesed olid väga vahvad, lõid kaasa, keegi ei pahandanud ja lõppkokkuvõttes korraldasid hiidlased ühe mulle siiani kõige südamelähedasema külaelu sündmuse. Krista: Mina olen olnud külaliikumisega seotud Viljandimaa Kodukandi asutamisest saadik, olles üks selle asutajatest. Olin siis just Viljandimaal Tänassilma rahvamajas oma tööelu alustanud. Eks minagi ole maaelu kogu aeg väärtustanud, kuid sellel ajal toimusid ka ühiskondlikus elukorralduses pöördelised muutused. Mind väga paelus mõte, et rahvamaja ei ole pelgalt koht, kus palgaline töötaja pidusid korraldab, vaid seal saavad inimesed ise kõigele kaasa aidata ja osaleda oma kodukoha elu kujundamisel. Kust te ise pärit olete, kus tegutsete? Eha: Mina olen Rapla tüdruk, kes vahepeal jõudis ringiga Tallinna, kuid ühel hetkel tundsin ― aitab! Kolisin hoopis Võrru ja hakkasin Võru Taluliidu igapäevatööd juhtima, kuni mind kutsuti Kodukandi tegevjuhiks. Nüüd elan Pärnus, kuid unistan vaikselt külla elama kolimisest. Krista: Olen sündinud ja kasvanud Viljandis, aga minu juured on harali: Pärnumaal, Lääne- Virumaal ja isa poolt ka Ingerimaal. Praegu elan lastega Pärnumaal ja minu koduküla on Soometsa, mis asub Häädemeeste vallas. Soometsa külas tegutseb samuti külaselts. Oleme ise ehitanud endale külamaja. Seetõttu tean väga hästi, millised rõõmud ja valud külasid nende igapäevaelus saadavad. Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit Elamised on, aga kedagi lähiümbruses liikumas pole näha, nagu ei elakski siin keegi. Valitseb vaikus. Just selline mulje jääb, kui sõita mööda Eesti erinevaid paiku, kust koolid, postkontorid ja pangaautomaadid on ammu kadunud. Ent pisikesed toidupoekesed ja seltsimajad on alles, aga kui kauaks on nendegi uksed avatud? Kas vaikelu külas on näiline või tegelik? web hosting services top

Külaelu sädeinimesed

Tiina Lang; Fotod: Kristel Tell

Elamised on, aga kedagi lähiümbruses liikumas pole näha, nagu ei elakski siin keegi. Valitseb vaikus. Just selline mulje jääb, kui sõita mööda Eesti erinevaid paiku, kust koolid, postkontorid ja pangaautomaadid on ammu kadunud. Ent pisikesed toidupoekesed ja seltsimajad on alles, aga kui kauaks on nendegi uksed avatud? Kas vaikelu külas on näiline või tegelik?

Selgitusi jagavad MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ja vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.

Millal külaliikumine Kodukant alguse sai?

Eha: See tekkis pärast taasiseseisvumisega seotud põllumajandusreformi. Euroopas on kõige enam ja kõige kiiremini kadunud maal töökohti just Eestis, kus inimesed olid ühel hetkel hädas: kuidas nüüd edasi? Nad olid valiku ees ― kas põgeneda linna või ise midagi ette võtta. Ehmatavate muutuste tuules tuli pea tööle panna ja üheskoos tegutsema hakata, et küladel hinge sees hoida. Eestvedajateks said heas mõttes „külahullud“, keda me täna peame sädeinimesteks. Nad ärgitasid ühte hoidma, küla korda tegema ja üritusi korraldama. Alguses lausa olukorras, kus leibagi polnud lauale panna. Ometi suutsid nad inimesi veenda, et küla peab elama. Ja inimesed jäid.

Krista: Külaliikumise vaimseks isaks oli Mikk Sarv. Tema tõi selle hea idee, kuidas toetada külades omaalgatuslikku tegevust, Rootsist. Sellest ajast pärineb ka külaliikumise juhtaluse: „Kogu Eesti peab elama.“

Mis ajendil te ise ettevõtmisega liitusite?

Eha: Külaelu on mulle alati südamelähedane olnud. Olen Kodukandi liikumisega seotud olnud algusest peale, 1999. aastal kutsuti mind Võru taluliidust Kodukandi tegevjuhiks. Huvi külaliikumise tegemiste vastu on mul olnud kogu aeg. Jälgisin Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant nime kandnud ühingu tegemisi, kui külaliikumist vedas legendaarne Mikk Sarv.

Alguses oli organisatsiooni eelarve null krooni, lisaks sattusin kohe ka Hiiumaal toimunud külade maapäeva korraldamise keskele, kuhu pidi kokku tulema kolmsada küla üle Eesti. Kõik toimus tänu vabatahtlike tegevusele. Inimesed olid väga vahvad, lõid kaasa, keegi ei pahandanud ja lõppkokkuvõttes korraldasid hiidlased ühe mulle siiani kõige südamelähedasema külaelu sündmuse.

Krista: Mina olen olnud külaliikumisega seotud Viljandimaa Kodukandi asutamisest saadik, olles üks selle asutajatest. Olin siis just Viljandimaal Tänassilma rahvamajas oma tööelu alustanud. Eks minagi ole maaelu kogu aeg väärtustanud, kuid sellel ajal toimusid ka ühiskondlikus elukorralduses pöördelised muutused. Mind väga paelus mõte, et rahvamaja ei ole pelgalt koht, kus palgaline töötaja pidusid korraldab, vaid seal saavad inimesed ise kõigele kaasa aidata ja osaleda oma kodukoha elu kujundamisel.

Kust te ise pärit olete, kus tegutsete?

Eha: Mina olen Rapla tüdruk, kes vahepeal jõudis ringiga Tallinna, kuid ühel hetkel tundsin ― aitab! Kolisin hoopis Võrru ja hakkasin Võru Taluliidu igapäevatööd juhtima, kuni mind kutsuti Kodukandi tegevjuhiks. Nüüd elan Pärnus, kuid unistan vaikselt külla elama kolimisest.

Krista: Olen sündinud ja kasvanud Viljandis, aga minu juured on harali: Pärnumaal, Lääne- Virumaal ja isa poolt ka Ingerimaal. Praegu elan lastega Pärnumaal ja minu koduküla on Soometsa, mis asub Häädemeeste vallas. Soometsa külas tegutseb samuti külaselts. Oleme ise ehitanud endale külamaja. Seetõttu tean väga hästi, millised rõõmud ja valud külasid nende igapäevaelus saadavad.

Külaelu sädeinimesed

Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit
Elamised on, aga kedagi lähiümbruses liikumas pole näha, nagu ei elakski siin keegi. Valitseb vaikus. Just selline mulje jääb, kui sõita mööda Eesti erinevaid paiku, kust koolid, postkontorid ja pangaautomaadid on ammu kadunud. Ent pisikesed toidupoekesed ja seltsimajad on alles, aga kui kauaks on nendegi uksed avatud? Kas vaikelu külas on näiline või tegelik?
Külaelu sädeinimesed
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Külaelu sädeinimesed
AEG ISEENDALE

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn